Hasartmängude psühholoogia uurib, miks inimesed mängivad, kuidas aju reageerib riskile ja tasule ning miks on mõnikord raske lõpetada, kuigi mäng on pika aja jooksul kasiino kasuks. Dopamiin, “peaaegu võidud” ja ekslikud uskumused aitavad selgitada, miks võib soov jätkata olla tugevam kui algne plaan.
- Aju tasusüsteem osaleb nii tasu ootamises kui ka sellest õppimises.
- “Peaaegu võit” on kaotus, mis võib suurendada soovi uuesti proovida.
- Kontrolliillusioon ja mängija eksitus panevad inimesi oma võimalusi üle hindama.
- Kaotuste tagaajamine on üks mänguriprobleemi selgemaid ohumärke.
- Abi: sissemakse- ja ajapiirangud, EMTA mängupiirang ja mänguriliin 15410.
Miks inimesed mängivad?
Rootsi hasartmänguuurija Per Binde kirjeldas 2013. aastal viit peamist motiivi:
- unistus suurest võidust – võimalus elu ühe hetkega muuta;
- sotsiaalne pool – mängimine koos sõprade või teiste mängijatega;
- intellektuaalne väljakutse – mängu reeglite, tõenäosuste ja strateegia tundmine;
- meeleolu muutmine – põnevus, pingelangus või argimuredest eemaldumine;
- võiduvõimalus ise – teadmine, et võit on võimalik.
Enamasti segunevad need motiivid. Ohumärk on see, kui mängimisest saab peamine viis halva enesetundega toime tulla või kaotatud raha tagasi saada. Motiividest lähemalt loe artiklist miks mängitakse kasiinos.
Aju tasusüsteem ja dopamiin
Dopamiin on närvisüsteemi virgatsaine, mis on seotud motivatsiooni, õppimise ja tasu ootusega. Dopamiinineuronite aktiivsus võib peegeldada ka tasu saamise ebakindlust. Fiorillo, Tobler ja Schultz näitasid 2003. aastal ajakirjas Science, et ahvide dopamiinineuronite aktiivsus oli ootuse ajal suurim siis, kui tasu tõenäosus oli 50% – just siis, kui tulemus oli kõige ebakindlam.
Hasartmängus tekib samalaadne ootus näiteks siis, kui rullid veel keerlevad või kuul ruletirattal liigub. Loomkatse ei näita siiski otseselt, kui tugevat erutust inimene mängides tunneb. Ettearvamatu võidu ootus võib aidata mängimist jätkata ka pärast kaotusi.
Tähelepanu: mäng ei muutu “võidukamaks” sellest, et põnevus on suur. Tavapärases RNG-slotis määrab tulemuse juhuarvugeneraator. Eelmised kaotused ei tähenda, et järgmine keerutus peab võitma.
“Peaaegu võit” ja kaotuste tagaajamine
Slotimängus jõuavad kaks jackpotisümbolit reale ja kolmas peatub napilt kõrval. See on tavaline kaotus, aga tundub nagu peaaegu võit. Clarki ja kolleegide 2009. aasta uuringus (Neuron) suurendasid peaaegu võidud soovi jätkata eeskätt siis, kui osaleja sai ise mängusümboli valida. Kaotusele reageerisid ka mõned ajupiirkonnad, mis aktiveerusid rahalise võidu korral.
Teine oht on kaotuste tagaajamine – soov kaotatud raha kohe tagasi võita. Panused kasvavad, plaanitud eelarve venib ja mäng jätkub kauem kui kavatsetud. See on üks hasartmänguprobleemi selgemaid tunnuseid. Slotide eripärast loe lähemalt artiklist slotimängude psühholoogia.
Levinud mõttelõksud
| Mõttelõks | Mida mängija arvab | Tegelikkus |
|---|---|---|
| Mängija eksitus | “Punane tuli 6 korda, nüüd peab tulema must.” | Rattal pole mälu – iga keerutus on sõltumatu. |
| Kontrolliillusioon | “Kui ise nuppu vajutan või täringut viskan, läheb paremini.” | Nupuvajutuse ajastamine ei anna juhuslikus mängus paremat võiduvõimalust. |
| “Kuum” või “külm” automaat | “See masin pole ammu maksnud, varsti annab.” | RNG-slotil ei sõltu järgmine tulemus varasematest. |
| Mustrite otsimine | “Tulemuste tabelis on näha rütm.” | Juhuslikus reas võib tekkida näilisi mustreid. |
| Panustamissüsteem | “Martingale’iga ma lõpuks võidan.” | Süsteem muudab panuste suurust, mitte kasiino eelist. |
Kontrolliillusiooni kirjeldas psühholoog Ellen Langer juba 1975. aastal: inimesed hindasid oma võiduvõimalusi kõrgemaks, kui said ise valida või tegutseda – ka puhtalt juhuslikes olukordades. Miks panustamissüsteemid ootusväärtust ei muuda, selgitame arvutustega artiklis panustamisstrateegiad.
Millal muutub mängimine probleemiks?
Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni diagnostikajuhend DSM-5 (2013) liigitab hasartmänguhäire sõltuvushäirete hulka. Ohumärgid on näiteks:
- mängid rohkem raha või kauem, kui kavatsesid;
- proovid kaotusi kohe tagasi võita;
- varjad mängimist lähedaste eest või valetad kulude kohta;
- laenad raha mängimiseks või müüd selleks asju;
- muutud rahutuks, kui püüad mängimist vähendada.
Põhjuseid ja mõju käsitleme artiklis kasiinosõltuvuse põhjused, mõju ja lahendus.
Kuidas kontrolli hoida
- Eelarve enne mängu. Otsusta summa, mille kaotamist saad endale lubada, ja lõpeta, kui see on otsas.
- Kasiino limiidid. Vaata konto seadetes pakutavaid sissemakse-, kaotuse- ja ajalimiite ning mängupausi võimalusi. Nende valik sõltub korraldajast.
- EMTA mängupiirang. Hasartmängu mängimise piirang kehtib valitud mänguliikidele kõigi Eesti loaga korraldajate juures. Piirang on tähtajatu; selle kustutamist saab taotleda valitud tähtaja (6–36 kuud) möödudes.
- Nõustamine. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse telefon 15410 ja 15410.ee – sealt saab infot nõustamise ja vastuvõtu kohta nii mängija kui ka lähedane.
Rohkem nõuandeid on lehel vastutustundlik mängimine. Kuidas kasiinod mängukeskkonda kujundavad, loe artiklist kasiino psühholoogia.
Korduma kippuvad küsimused
Kas suur võit kohe alguses on hea märk?
Mitte tingimata. Varajane suur võit võib luua ootuse, et edu kordub, ja muuta mängimise intensiivsemaks. Võit ei muuda järgmiste keerutuste tõenäosust.
Kas probleem saab tekkida ka väikeste panustega?
Jah. Oluline pole ühe panuse suurus, vaid see, kas mängimine võtab rohkem aega ja raha, kui oled valmis andma, ning kas see mõjutab tööd, suhteid või meeleolu.
Allikad: Binde, P. (2013) International Gambling Studies; Fiorillo, Tobler & Schultz (2003) Science; Clark jt (2009) Neuron; Langer (1975) JPSP; 15410.ee.
Hasartmäng on meelelahutus, mitte sissetulekuallikas. Eestis tohib kasiinomänge mängida alates 21. eluaastast ja ainult EMTA loaga korraldajate juures. Abi ja nõu leiad lehelt vastutustundlik mängimine.
