Hasartmängude ajalugu põimub varakult ennustamise ja lauamängudega. Loomaluid kasutati nii mänguvahendite kui ka ennustamiseks, kuid kõigi muistsete mängude puhul pole teada, kas nende peale panustati. Siin on peamised verstapostid Mesopotaamia ja Egiptuse mängudest Veneetsia Ridotto, Las Vegase ja online-kasiinodeni ning Eesti hasartmängude lugu.
- Ühed varaseimad teadaolevad täringud on leitud Iraanist Põletatud linnast (Shahr-e Sukhteh), umbes 2800–2500 eKr.
- Mängukaartide päritolu on vaieldav: Hiina 9. sajandi “lehemäng” ei pruugi olla kaardimäng, Euroopas on kaardid kindlalt teada 1370. aastatest.
- Eesti esimene hasartmänguseadus jõustus 1995, praegune 2009 ja kaughasartmäng sai loa alusel lubatuks 2010.
Ajatelg: 5000 aastat hasartmänge
| Aeg | Sündmus |
|---|---|
| u 3100 eKr | Egiptuses mängitakse senetit |
| u 2800–2500 eKr | Ühed varaseimad teadaolevad täringud (Shahr-e Sukhteh, Iraan) |
| u 2600 eKr | Uri kuninglik mäng Mesopotaamias |
| Antiikaeg | Roomas on täringumäng tavaliselt keelatud, saturnaalide ajal lubatud |
| 868 | Kirjalik teade Hiina “lehemängust”; kas see oli kaardimäng, on vaieldav |
| 1371 | Esimene viide mängukaartidele Euroopas (Kataloonia) |
| 1638 | Veneetsias avatakse Ridotto |
| 1726 | Hollandis asutatakse Staatsloterij, vanim tänini tegutsev loterii |
| 1863 | Avatakse Monte Carlo kasiino |
| 1931 | Nevada legaliseerib hasartmängud |
| 1994 | Antigua ja Barbuda hakkab andma online-hasartmängu litsentse |
| 1995 | Eestis jõustub esimene hasartmänguseadus |
| 2010 | Eestis saab online-kasiino korraldada EMTA loa alusel |
Astragalid ja esimesed täringud
Täringud arenesid tõenäoliselt astragalidest – kabiloomade pahkluudest, mida kasutati ennustamiseks. Luu sai kukkuda neljale küljele ja iga külg tähendas eri vastust. Kui täpselt kiviaja inimesed neid mänguks kasutasid ja kas panustati, ei ole teada.
Ühed varaseimad teadaolevad täringud leiti Iraanist Põletatud linna (Shahr-e Sukhteh) väljakaevamistel ühe lauamängu komplekti juurest ja need on dateeritud umbes aastatesse 2800–2500 eKr. Induse oru Mohenjo-daro haudadest on leitud terrakotast täringuid aastatest 2500–1900 eKr – osal neist annavad vastaskülgede silmad kokku seitse nagu tänapäeva täringul.
Uri mäng ja senet
Uri kuninglikust kalmistust leitud mängulaud on umbes 4600 aastat vana. Mängiti tetraeedrikujuliste täringutega ja mäng oli populaarne üle kogu Lähis-Ida. Senetit mängiti Egiptuses veelgi varem, vähemalt umbes 3100 eKr, ja seal visati viskepulki või astragale. Mõlemas mängus sõltus käik nii juhusest kui ka mängija valikutest. Kas vanimate mängulaudade peale panustati, pole teada.
Aja jooksul omandas senet usulise tähenduse: Egiptuse hauamaalidel mängivad surnud senetit ja mängu seostati hinge teekonnaga läbi allilma. Paljudes kultuurides olid loosimine ja täringud seotud jumalate tahte väljaselgitamisega – loosiheitmist mainib ka Piibel.
Vana-Kreeka ja Rooma
Kreeklased ja roomlased mängisid astragalidega (ladina keeles tali) ja kuuetahuliste täringutega (tesserae). Rooma suuri tali-luid märgistati neljal küljel numbritega 1, 3, 4 ja 6. Roomas oli täringumäng tavaliselt keelatud, kuid detsembrikuiste saturnaalide ajal lubatud kõigile, ka orjadele.
Rooma lauamäng ludus duodecim scriptorum ja sellest arenenud tabula sarnanesid tänapäeva backgammoniga. Panustati ka gladiaatorivõitlustele ja vankrivõiduajamistele.
Suured religioonid suhtuvad hasartmängu erinevalt: islam keelab selle (araabia keeles maisir) Koraani alusel, kristlikud kirikud on olnud eri meelt – katoliku kirik ei keela, kuid rõhutab mõõdukust.
Hiina: mängukaartide sünnikoht
Mängukaardid leiutati tõenäoliselt Hiinas, kus levis puulõiketrükk. Esimese viitena tuuakse sageli 9. sajandi allikat, mille järgi keiser Yizongi tütar printsess Tongchang mängis aastal 868 “lehemängu”. Kas see oli kaardimäng, on vaieldav: mänguajaloolane David Parlett tutvustab ka tõlgendust, mille järgi oli tegu lehtedele kirjutatud reeglitega laua- või täringumänguga. Hiinast pärineb ka kolme täringuga mäng sic bo, mida mängitakse tänapäeval kasiinodes üle maailma.
Euroopa: kaardid, loteriid ja Ridotto
Euroopasse jõudsid kaardid 1370. aastatel, tõenäoliselt Egiptuse mamelukkide kaudu. Esimene teadaolev viide on 1371. aasta katalaani riimisõnaraamatust. Mamelukkide kaardipakis oli neli masti – polokepid, mündid, mõõgad ja karikad –, millest arenesid Itaalia ja Hispaania kaardimastid.
Linnad ja kirik püüdsid mängimist sageli piirata, kuid riigid avastasid peagi loteriid kui tuluallika. 1638. aastal avas Veneetsia Suur Nõukogu mängumaja Ridotto, et karnevali ajal mängimist kontrolli all hoida. Seda peetakse esimeseks avalikuks kasiinoks; see suleti 1774. aastal.
Monte Carlost Las Vegaseni
1863. aastal avatud Monte Carlo kasiino tegi pisikesest Monacost Euroopa jõukate mängukoha – just seal kasutas Joseph Jagger ära ühe ruletiratta ebaühtlast tulemuste jaotust (loe Joseph Jaggeri lugu). 1931. aastal legaliseeris Nevada hasartmängud, millest kasvas tänapäevane Las Vegas, ja 1976. aastal lubas New Jersey kasiinod Atlantic Citys.
Regulatsioon on aja jooksul muutunud karmimaks: litsentsid, vanusepiirangud, mängude ausa käigu kontroll ja sõltuvuse ennetamine on tänapäeval enamikus riikides seaduses kirjas.
Online-kasiinod
1994. aastal võttis Antigua ja Barbuda vastu seaduse, mis lubas online-hasartmängule litsentse anda, ja 1990. aastate keskel avati esimesed online-kasiinod. Hiljem lisandusid live-diileriga mängud ja mobiilirakendused. Täpsemalt loe artiklist online-kasiinode ajalugu.
Koos mugavusega tulid uued riskid: litsentsita saidid, ebaausad boonustingimused ja manipuleeriv disain. Seepärast tasub teada, kuidas online-kasiino ausust kontrollida. Tuleviku suundumustest räägib online-kasiinode tulevik.
Hasartmängude ajalugu Eestis
Pärast taasiseseisvumist asutati 1991. aastal Eesti Loto ja 1995. aastal jõustus esimene hasartmänguseadus. 2000. aastatel kasvas mängusaalide arv kiiresti: 2008. aastal tegutses ainuüksi Tallinnas 91 mängukohta, 2010. aasta septembriks oli neid alles 33.
Praegune hasartmänguseadus jõustus 1. jaanuaril 2009 ja alates 2010. aastast saab kaughasartmänge, sealhulgas online-kasiinot, korraldada Maksu- ja Tolliameti loa alusel. Kasiinomänge tohib mängida alates 21. eluaastast; alates 1. jaanuarist 2026 on loteriide vanusepiir 18 aastat. Seaduslike korraldajate nimekirja leiad EMTA kodulehelt.
Korduma kippuvad küsimused
Kas iidsetes mängudes panustati raha?
Kõigi varaste mängude kohta pole seda teada. Roomas piirasid seadused täringumängu ja panustati ka võistlustele. Uri mängu hilisema variandi reeglid on säilinud 177. aastast eKr pärit Babüloonia savitahvlil ja British Museumi kirjelduse järgi mängiti seda panustega – see ei näita aga, kuidas kasutati tuhandeid aastaid vanemaid mängulaudu.
Allikad – Wikipedia: Dice, Royal Game of Ur, Senet, Playing card, Gambling in Estonia; David Parlett: The Chinese Leaf Game; British Museum: Uri mängu reeglitega savitahvel.
Hasartmäng on meelelahutus, mitte sissetulekuallikas. Eestis tohib kasiinomänge mängida alates 21. eluaastast ja ainult EMTA loaga korraldajate juures. Abi ja nõu leiad lehelt vastutustundlik mängimine.
