KUIDAS KAITSTA END ONLINE PETUSKEEMIDE EEST

ONLINE PETUSKEEMID

Online petuskeemid on pettuste või kuritegude vormid, mis kasutavad ära inimeste usaldust ja teadmatusi internetis. Need skeemid võivad hõlmata identiteedivargust, phishing-rünnakuid või muud tüüpi pettusi, mille eesmärk on saada ligipääs inimeste isiklikule teabele või rahalistele vahenditele. Online petuskeemid võivad olla väga ohtlikud, kuna need võivad põhjustada suurt kahju nii isiklikul kui ka finantsilisel tasandil. On oluline olla teadlik nendest petuskeemidest ja võtta meetmeid enda ja oma andmete kaitsmiseks.

Miks online petuskeemid on ohtlikud?

Online petuskeemid on äärmiselt ohtlikud, kuna need võivad põhjustada tõsist finantskahju ja isikuandmete lekkimist. Petuskeemid on loodud selleks, et petta inimesi usaldama võltsitud veebisaite ja jagama oma isiklikke andmeid, nagu paroolid ja pangakontode andmed. Lisaks võivad petuskeemid põhjustada ka identiteedivargust, kus kurjategijad kasutavad varastatud isikuandmeid ebaseaduslikult. Seetõttu on oluline olla teadlik petuskeemidest ja võtta meetmeid enda kaitseks.

Kuidas online petuskeemid levivad?

Online petuskeemid levivad mitmel erineval viisil. Üks levinumaid meetodeid on phishing-rünnakud, kus petturid saadavad ohvritele meilisõnumeid või loovad võltsitud veebilehti, et saada ligipääs nende isiklikule teabele ja raha. Teine levinud meetod on identiteedivargus, kus petturid varastavad inimeste isiklikke andmeid ja kasutavad neid ebaseaduslikul viisil. Lisaks levivad petuskeemid ka sotsiaalmeedia kaudu, kus petturid võltsivad identiteete ja manipuleerivad inimeste usaldusega. Oluline on olla teadlik nendest levitamismeetoditest ja jälgida hoolikalt oma isiklikku teavet ning olla ettevaatlik võõraste sõnumite ja linkide suhtes.

Identiteedivargus

Mis on identiteedivargus?

Identiteedivargus on kuritegelik tegevus, kus kellegi isiklikud andmed varastatakse ja kasutatakse ebaseaduslikult. Selle eesmärk on saada ligipääs ohvri finantskontodele, teha pettusi või isegi võltsida ohvri identiteeti. Identiteedivarguse eest enda kaitseks on oluline järgida mõningaid turvameetmeid. Ära jaga oma isiklikke andmeid võõraste inimestega ega kahtlaste veebilehtedega. Kasuta tugevaid paroole ja vaheta neid regulaarselt. Oluline on ka jälgida oma finantstehinguid ning teavitada viivitamatult pangale või politseile, kui kahtlustad identiteedivargust. Kui oled langenud identiteedivarguse ohvriks, on oluline teavitada asjaomaseid asutusi ja võtta meetmeid oma identiteedi taastamiseks.

Kuidas kaitsta end identiteedivarguse eest?

Identiteedivargus on kuritegelik tegevus, kus kellegi isikuandmeid varastatakse ja kasutatakse ebaseaduslikult. Selleks, et kaitsta end identiteedivarguse eest, on oluline järgida mõningaid ettevaatusabinõusid:

• Hoia oma isikuandmeid konfidentsiaalsena. Ära jaga oma isiklikke andmeid võõraste inimestega ega kahtlaste veebisaitidega.
• Kasuta tugevaid paroole. Kasuta erinevaid ja keerulisi paroole erinevatele veebisaitidele ning vaheta neid regulaarselt.
• Jälgi oma pangatehinguid. Kontrolli regulaarselt oma pangakonto väljavõtteid ja teavita kohe pangatöötajaid, kui märkad kahtlaseid tehinguid.

Kui oled langenud identiteedivarguse ohvriks, siis on oluline tegutseda kiiresti. Teavita politseid, sulge oma pangakontod ja võta ühendust krediidiagentuuridega, et hoiatada võimalike pettuste eest.

Mida teha, kui oled langenud identiteedivarguse ohvriks?

Kui avastad, et oled langenud identiteedivarguse ohvriks, on oluline tegutseda kiiresti ja võtta vajalikud meetmed oma identiteedi kaitseks.

Allpool on mõned olulised sammud, mida saad järgida:

1. Teavita asjaomaseid asutusi – Teavita politseid ja oma pangatöötajaid, et nad saaksid asja uurida ja võtta vajalikke meetmeid.
2. Muuda oma paroole – Vaheta kõik oma paroolid, sealhulgas e-posti kontod, sotsiaalmeedia kontod ja pangakontod.
3. Külmuta oma krediit – Võta ühendust krediidiandjatega ja palu külmutada oma krediit, et takistada petturitel uusi laene võtta.
4. Jälgi oma finantstehinguid – Hoia silma peal oma pangakontol ja krediitkaardi väljavõttel, et avastada võimalikke ebatavalisi tehinguid.
5. Hangi krediidiandmete aruanne – Telli krediidiandmete aruanne, et näha, kas on avatud uusi kontosid sinu nime all.

Pidage meeles, et identiteedivargus võib tekitada palju stressi ja probleeme, kuid õigeaegne reageerimine ja meetmete võtmine aitavad taastada oma identiteedi turvalisuse.

Phishing-rünnakud

Mis on phishing-rünnakud?

Phishing-rünnakud on petuskeemid, kus kurjategijad püüavad petta inimesi paljastama oma isiklikke andmeid, nagu kasutajanimed, paroolid ja krediitkaardiandmed. Tavaliselt saadetakse ohvritele võltsitud e-kirju või luuakse petlikke veebilehti, mis näevad välja nagu usaldusväärsed organisatsioonid või teenusepakkujad.

Oluline on olla ettevaatlik ja mitte jagada oma isiklikke andmeid kahtlaste allikatega. Lisaks on oluline õppida ära tundma phishing-kirju ja -veebe ning kasutada turvalisi veebilehitsejaid ja tarkvara. Kui kahtlustate, et olete langenud phishing-rünnaku ohvriks, peaksite teavitama sellest asjakohaseid asutusi ja muutma koheselt oma paroole.

Kuidas ära tunda phishing-kirju ja -veebe?

Phishing-rünnakud on pettuslikud tegevused, kus kurjategijad üritavad petta inimesi, et saada nende isiklikke andmeid või raha. Phishing-kirjades ja -veebides esineb sageli märke, mis aitavad neid ära tunda:

• Kontrolli saatja e-posti aadressi. Phishing-kirjades võib e-posti aadress olla sarnane usaldusväärse organisatsiooni omaga, kuid sisaldada väikseid erinevusi.
• Ole ettevaatlik kahtlaste linkide suhtes. Ära klõpsa linkidel, mis tunduvad kahtlased või juhatavad sind kahtlastele veebilehtedele.
• Hoolitse oma isikliku teabe eest. Ära jaga oma isiklikke andmeid ega krediitkaardi infot ebaselgetel või kahtlastel veebilehtedel.

Kui kahtlustad, et oled saanud phishing-kirja või sattunud kahtlasele veebilehele, ära jaga oma isiklikke andmeid ja teavita sellest kohe asjaomast organisatsiooni.

Näide: E-maili teel saabub pakkumine, milles lubatakse tasuta iPhone’i võitmise võimalust. E-kiri sisaldab linki, mis väidetavalt viib kampaania lehele. Link suunab aga võltsitud veebilehele, mis näeb välja nagu tuntud kaubamärgi ametlik leht. Lehel palutakse täita ankeet, mis sisaldab isiklikke andmeid nagu nimi, aadress, telefoninumber ja mõnikord isegi pangakaardi andmed. Tegelikult on eesmärk koguda ohvri isikuandmeid ja finantsteavet, mida hiljem kuritarvitatakse.

Kuidas kaitsta end phishing-rünnakute eest?

Phishing-rünnakud on pettuslikud tegevused, kus petturid üritavad saada inimestelt tundlikku teavet, nagu paroolid ja krediitkaardiandmed. Need petuskeemid võivad olla väga ohtlikud, kuna võivad viia identiteedivarguseni ja rahalise kahju tekkimiseni.

Üks viis end kaitsta on olla ettevaatlik e-kirjade ja veebilehtede suhtes, mis paluvad isiklikku teavet. Samuti on soovitatav kasutada tugevaid paroole ja mitte jagada neid teistega. Lisaks on oluline hoida oma tarkvara ajakohasena, et vältida turvaaukude ärakasutamist. Turvalised internetitehingud on samuti olulised, et vältida pettusi. Tuleb veenduda, et tehingud toimuvad turvalistes keskkondades ja kasutada usaldusväärseid makseviise, nagu PayPal või krediitkaardid. Kokkuvõttes on teadlikkus ja ettevaatusabinõud olulised, et kaitsta end phishing-rünnakute eest ning tagada turvalised internetitehingud.

Turvalised internetitehingud

Mis on turvalised internetitehingud?

Turvalised internetitehingud on sellised tehingud, mis tagavad kasutajatele turvalise ja usaldusväärse keskkonna. Selleks, et teha turvalisi internetitehinguid, on oluline järgida mõningaid põhiprintsiipe. Esiteks, veendu alati, et oled ühendatud turvalise võrguga, kasutades krüpteeritud ühendust. Teiseks, veendu, et kasutad turvalist veebilehitsejat, mis blokeerib pahavara ja phishing-katseid. Kolmandaks, ära jaga oma isiklikke andmeid ega finantsinfot kahtlastel veebisaitidel või e-kirjade kaudu. Lõpuks, kasuta turvalisi makseviise, näiteks PayPal või krediitkaarti, mis pakuvad ostjatele täiendavat kaitset pettuste vastu. Olles teadlik turvaliste internetitehingute põhitõdedest, saad kaitsta end petuskeemide eest ja nautida turvalist online-ostlemist.

Kuidas teha turvalisi internetitehinguid?

Turvalised internetitehingud on olulised, et kaitsta end online petuskeemide eest.

Siin on mõned olulised sammud, mida saate järgida:

1. Kasutage turvalist internetiühendust: Veenduge, et teete tehinguid ainult turvalise internetiühenduse kaudu, näiteks koduse WiFi-võrgu kaudu.
2. Kasutage tugevaid paroole: Looge tugevad paroolid, mis sisaldavad erinevaid tähemärke, numbrite ja sümbolite kombinatsioone.
3. Kasutage kaheastmelist autentimist: Aktiveerige kaheastmeline autentimine oma kontodel, mis lisab lisakaitse teie internetitehingutele.
4. Kontrollige veebisaidi turvalisust: Enne tehingu sooritamist kontrollige, kas veebisait kasutab turvalist ühendust (HTTPS) ja kas sellel on usaldusväärne sertifikaat.
5. Jälgige kahtlaseid märke: Olge ettevaatlik e-kirjade, linkide ja failide suhtes, mis tunduvad kahtlased või paluvad teie isiklikku teavet.

Pidage meeles, et turvalised internetitehingud on teie enda turvalisuse tagamiseks hädavajalikud.

Millised on turvalised makseviisid?

Turvalised makseviisid tagavad klientidele turvalise ja usaldusväärse maksete tegemise internetis. Siin on mõned näited turvalistest makseviisidest:

Oluline on valida usaldusväärne ja turvaline makseviis ning olla teadlik petuskeemidest, mis võivad proovida varastada sinu makseandmeid. Hoidke alati silma peal oma kontodel ja tehingutel ning ärge jagage oma isiklikke andmeid kahtlaste allikatega.

Uusimad Pettuste Trendid

Uusimad pettuste trendid hõlmavad mitmeid erinevaid ja keerukaid skeeme:

• Konto Ülevõtmine (ATO) ja Sünteetilised ID-d: ATO pettused ja petturlikud skeemid moodustasid 2022. aastal üle 35% kõigist pettusest teavitamistest FTC-le. ATO pettused on aasta-aastalt suurenenud, mida on toetanud andmelekkeid ja onboarding-protsesside ajal toimuvad keerukamad pettused​​.
• AI Pettused ja Chat GPT: Tänu generatiivsele AI-le, nagu Chat GPT, on petturid suutelised looma realistlikult kõlavaid ja väljanägemisega phishing e-kirju, mis petavad isegi kogenud pettuse tõrjujaid. AI-tööriistad võivad kiiresti genereerida pahavara ja levitada seda automaatsete e-kirjade, tekstisõnumite ja kõnede kaudu​​.
• Krüptovaluuta Pettused: Siin kasutavad petturid võltsitud investeerimisvõimalusi või teisi skeeme, et meelitada ohvreid investeerima krüptovaluutadesse, mille tagajärjel võivad ohvrid kaotada oma investeeringud.
• Sotsiaalsed Pettused:
  • CEO Pettused: Need on skeemid, kus petturid esitlevad end ettevõtte tippjuhina (CEO ehk tegevjuhina) ja veenavad töötajaid teostama kiireloomulisi finantstehinguid või jagama konfidentsiaalset teavet.
  • Võltsitud Tööpakkumised ja Romantika Teemal Pettused: Nendes skeemides kasutatakse võltsitud tööpakkumisi või romantilisi suhteid, et petta inimesi rahalisi makseid tegema või isikuandmeid jagama, mida seejärel kasutatakse finantspettusteks.
• Maksepettused: Reaalajas toimuvate maksete pettused on suurenenud, kus petturid sihivad teenuseid nagu Zelle. Need pettused algavad sageli phishing-rünnakutest, kuid laienevad rahapesu skeemidele ja muudele maksepettustele​​.
• Sissemakse Pettused: Pärast pandeemiat on taas esile kerkinud tšekipettused, mis on levinud sissemaksepettuste vorm. Need on sageli seotud fintechi ja krüptovaluuta pettustega​​.

Need trendid näitavad, et petturid kasutavad üha keerukamaid meetodeid ja tehnoloogiaid, et oma ohvreid petta. Seetõttu on oluline olla teadlik uusimatest pettuste trendidest ja rakendada asjakohaseid turvameetmeid nende vastu.

Remote Desktop Pettused: Kuidas Kaitsta Oma Arvutit Võõra Juurdepääsu Eest

Remote desktop pettused hõlmavad skeeme, kus petturid püüavad saada juurdepääsu ohvri arvutile kaugtöölaua funktsiooni kaudu. Tüüpiliselt esinevad nad tehnilise toe spetsialistidena või teavitavad ohvreid väidetavatest turvariskidest. Eesmärk on veenda ohvrit lubama neil kaugühenduse kaudu arvutisse siseneda.

Pettuse vältimiseks tuleb olla äärmiselt ettevaatlik igasuguste taotluste suhtes, mis nõuavad kaugühenduse loomist teie arvutiga. Mitte kunagi ei tohiks lubada kellelgi oma isikliku arvuti sisse, kui ei ole täpselt teada ja suur usaldus isiku ja olukorra osas. Kahtlaste taotluste korral on soovitatav pöörduda otse teenusepakkuja poole, et kontrollida taotluse õigsust.

Muud Pettuste Liigid

• Lotopettused: Petuskeem, kus e-kirjaga väidetakse, et olete võitnud suure summa raha või reisi, nõudes seejärel “väikseid tasusid” auhinna kättesaamiseks. Pärast tasude maksmist organisatsiooniga enam kontakti ei saa​​.
• Wangiri pettus: Wangiri, mis tähendab jaapani keeles “üks kõne ja katkestamine”, toimib nii, et inimene avastab oma telefonis vastamata kõne. Kui ta helistab sellele numbrile tagasi, suunatakse kõne automaatselt tasulisele välisriigi numbrile. See viib olukorrani, kus helistaja peab hiljem tasuma suure arve selle kalli rahvusvahelise kõne eest.
• Tehnilise toe pettused: Petuskeemid, kus kasutatakse pakilisi pop-up sõnumeid või võltsitud veebireklaame, et pakkuda ebaausaid tarkvarateenuseid, väites, et teie arvutil on tõsine probleem. Sageli püütakse sel viisil teie seadmetesse pahavara installeerida​​.
• Katastroofiabi pettused: Petuskeemid, mis kasutavad ära looduskatastroofe, saates võltsitud e-kirju, mis esitavad end legitiimsete heategevusorganisatsioonide või valitsusasutustena, paludes annetusi “abivajajatele”. Need skeemid võivad viia teie krediitkaardi ja isikliku teabe väärkasutuseni​​.
• COVID-19ga seotud pettused: Erinevad skeemid, mis ulatuvad tervishoiuorganisatsioonide jäljendamisest kuni võltsitud isikukaitsevahendite müügini, püüdes saada isiklikku teavet ja raha COVID-19 pandeemia ajal​​.
• Nigeeria kirja pettus (419 pettus): Pikaajaline petuskeem, kus saadetakse emotsionaalne sõnum, väites, et ollakse valitsuse ametnik, ärimees või jõukas välismaine isik, kes vajab abi suure summa raha välismaisest pangast kättesaamiseks, lubades seejärel osa rahast teile​​. Nr.419 viitab Nigeeria kriminaalkoodeksi artiklile 419.
• Rahasiirde pettused: Pettused, mis toimuvad näiteks internetimüügi käigus, kus ostja saadab müüjale rohkem raha kui kokku lepitud, paludes seejärel ülejäänu tagasi kanda, kasutades ära müüja usaldust ja varastades isiklikku teavet​​.
• Teavituspettused: Phishing e-kirjad, mis teavitavad teid uuest krediitkaardist või isiklikust laenust, mille pank on justkui eelnevalt heaks kiitnud, paludes seejärel esialgset makset taotluse lõpuleviimiseks, mis tegelikult ei eksisteeri​​.
• Krüptovaluuta pettused: Skeemid, mis sihivad krüptovaluutahuvilisi, eesmärgiga saada ligipääs digitaalsele rahakotile ja varastada kontol olevad vahendid, kasutades näiteks võltsitud kingitusi, jäljendamist ja väljapressimist​​.
• Sotsiaalmeedia pettused: Pettused, mis toimuvad sotsiaalmeedia platvormidel, kuvades postitusi atraktiivsete pakkumistega, mille eesmärk on meelitada teid klikkima linkidel, mis võivad sisaldada pahavara​​.
• Sotsiaalmeedia jäljendamine: Pettused, kus eesmärk on varastada teie online-identiteete, esinedes sotsiaalmeedias teie nimel või kasutades teie identiteeti petuske

Kuhu Pöörduda Abi Saamiseks

Eestis saab abi ja nõu pettuse ohvriks langenud inimene järgmistest allikatest:

1. Politsei: Kui oled langenud pettuse ohvriks, on esimene samm teavitada politseid. Võid pöörduda lähimasse politseijaoskonda või helistada hädaabinumbrile 112.
2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA): Kui pettus on seotud tarbijaõiguste rikkumisega, võid pöörduda TTJA poole abi ja nõu saamiseks.
3. Pank: Kui pettus on seotud pangaandmete või -tehingutega, tuleks võimalikult kiiresti ühendust võtta oma pangaga.
4. Andmekaitse Inspektsioon: Kui pettus hõlmab isikuandmete väärkasutust, võib abi saamiseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
5. Kohalikud nõustamiskeskused: Mõnes piirkonnas võib olla kättesaadavad kohalikud nõustamiskeskused, mis pakuvad abi ja nõu pettuse ohvritele.

---

Rahvusvahelised organisatsioonid:

1. Financial Crime Resource Center: Rahvuslik Keskus Pettuste Ohvritele ja FINRA Investor Education Foundation pakuvad juhendit “Taking Action: An Advocate’s Guide to Assisting Victims of Financial Fraud”. See keskus pakub tehnilist abi organisatsioonidele, kes aitavad pettuse ohvreid mitmesuguste pettustega, sealhulgas identiteedivargus, investeerimispettused, küberkuritegevus ja finantsärakasutus​​.
2. Identity Theft Resource Center: Sellel keskusel on projekt nimega National Identity Theft Victim Assistance Network (NITVAN), mis pakub teavet ja ressursse identiteedivarguse ohvritele​​.
3. Internet Crime Complaint Center (IC3): IC3 on USA keskne koht küberkuritegevusest teatamiseks. See on juhitud FBI poolt ja pakub võimalust esitada kaebus või teade, kui usute, et olete langenud küberkuriteo ohvriks. Lisaks saate teavet kõige uuemate ja kahjulikemate küberohtude ja pettuste kohta​​.
4. econsumer.gov: Rahvusvahelise Tarbijakaitse ja Täitmise Võrgustiku (ICPEN) projekt, mis on partnerlus enam kui 65 tarbijakaitseagentuuri vahel üle maailma. See platvorm võimaldab teatada rahvusvahelistest petuskeemidest ja õppida muid samme, mida saab pettuste vastu võtta​​​​.