Ebausk hasartmängudes on uskumus, et talisman, rituaal, õnnenumber või „õnnelik“ mängukoht mõjutab tulemust, kuigi põhjuslikku seost ei ole. Siit leiad levinumad rituaalid, mida on ebausu kohta uuritud ja miks see just mängulaua taga nii visalt püsib.
- Rituaal võib mõjutada meeleolu ja enesekindlust, kuid mitte kaardipakki, täringut ega juhuarvugeneraatorit.
- Langeri 1975. aasta katses ei tahtnud inimesed ise valitud loteriipiletist kergesti loobuda – see on kontrolliillusioon.
- 2010. aasta „õnnetooja“ katseseerias leiti mõne ülesande puhul parem sooritus, kuid golfikatse kahes hilisemas korduses sama mõju ei leitud.
- Ebausk muutub ohtlikuks siis, kui selle tõttu panust suurendatakse või kaotusi taga aetakse.
Mis on ebausk hasartmängus?
Ebausk on uskumus, et mingi tegevus, ese, number või märk mõjutab sündmuse tulemust ilma teadaoleva põhjusliku seoseta. Õnnemängudega on sellised uskumused kaasas käinud sajandeid: talismanid taskus, kindel istekoht laua taga, „õnnelik“ mänguautomaat või kindlal kellaajal tehtud panus.
Oluline on eristada kolme asja: kultuuriline tava (komme, mis kuulub pere või kogukonna juurde), psühholoogiline mõju (rituaal rahustab ja annab enesekindlust) ja põhjuslik mõju mängu tulemusele. Esimesed kaks on päris, kolmandat juhuslikus mängus ei ole.
Levinud rituaalid ja talismanid
| Rituaal | Mida see tegelikult mõjutab |
|---|---|
| Talisman, õnnetoov ese või rõivas | Meeleolu ja enesekindlust. Kaardipakk ega juhuarvugeneraator ei tea, mis Sul taskus on. |
| Täringule puhumine | Rituaal võib mõjutada enesetunnet, kuid ei anna tõendatud eelist. |
| Laua puudutamine, kindel istekoht | Mängija enda rahulolu. Istekoht muudab infot ainult oskusmängus, nt pokkeris positsiooni kaudu. |
| „Õnnelik“ mänguautomaat või mängukoht | Keskkond võib mõjutada meeleolu, väsimust ja otsuseid, kuid mitte automaadi tõenäosusi. |
| Kindel kellaaeg või nädalapäev | Mitte midagi. Juhuarvugeneraator ei tunne kalendrit. |
Mida ütlevad uuringud?
- Skinneri tuvid (1948). Psühholoog B. F. Skinner andis tuvidele toitu kindlate ajavahemike järel, sõltumata nende käitumisest. Paljud linnud hakkasid kordama juhuslikke liigutusi, mis olid toidu saabumisega kokku langenud – see oli üks esimesi katseid „ebausklikust“ käitumisest.
- Täringumängijad (Henslin 1967). Sotsioloog James Henslin kirjeldas, kuidas craps’i mängijad viskasid täringuid jõulisemalt, kui vajasid suurt numbrit, ja õrnemalt, kui vajasid väikest.
- Loteriipiletid (Langer 1975). Ellen Langeri katses ei tahtnud inimesed ise valitud loteriipiletit kergesti ära vahetada, kuigi kõigi piletite võiduvõimalus oli sama. Langer nimetas seda kontrolliillusiooniks.
- „Õnnetooja“ (Damisch jt 2010). Damisch ja kolleegid leidsid 2010. aastal mitmes osavus- ja mäluülesandes seose õnnetoojaga seotud uskumuse ning parema soorituse vahel. Calin-Jageman ja Caldwell ei leidnud 2014. aastal golfipalli katse kahes korduses sama mõju. Need katsed ei näita, et rituaal muudaks juhusliku loosimise tulemust.
Õnnenumbrid ja värvid eri kultuurides
Numbrite ja värvide tähendus erineb kultuuriti. Hiina kultuuris peetakse numbrit 8 õnnetoovaks, sest see kõlab sarnaselt sõnaga „jõukus“, ja numbrit 4 välditakse, sest see kõlab nagu „surm“. Lääne kultuuris on ebaõnnenumber 13 ja õnnenumber 7 – seepärast on 777 ka slotimängude klassikaline sümbol.
Mängu jaoks ei ole neil tähendust: ühe nulliga Euroopa ruletil on igal numbril sama tõenäosus, 1 : 37. Isiklik „õnnenumber“ tundub eriline, sest inimene märkab kordi, mil see tõi võidu, ja unustab kordi, mil ei toonud. Hiina horoskoobi ja tähtkujude uskumusi käsitleme artiklites Hiina horoskoop ja õnnemängud ning sodiaagimärgid ja õnnemängud.
Digitaalne ebausk
Online-mängudes väljendub ebausk brauseri värskendamises, seadme vahetamises, kindlal kellaajal mängimises või usus, et pärast kaotuste jada on mäng „võlgu“. Need tegevused ei muuda sertifitseeritud juhuarvugeneraatori tõenäosusi.
Mänguautomaat ei muutu ka „kuumaks“ ega „külmaks“ viisil, mis lubaks järgmist tulemust ennustada: kui mänguvoorud on sõltumatud, ei suurenda eelnev kaotus järgmise võidu tõenäosust. Kuidas mängude ausust kontrollitakse, loe artiklist kas online-kasiinod on ausad.
Miks ebausk mängus tugevneb?
Õnnemängus on palju juhuslikkust ja vähe kontrolli – just sellises olukorras otsib aju mustreid. Ebausku hoiavad elus kolm mehhanismi:
- Kontrolliillusioon – tunne, et tegevusega saab mõjutada tulemust, mis on tegelikult juhuslik.
- Mängija eksiarvamus – usk, et pärast mitut sarnast tulemust peab tulema vastupidine („punane on üle aja“).
- Kinnituskallutatus – võidud, mis sobivad uskumusega, jäävad meelde, vastuolulised korrad unustatakse.
Lisaks tugevdab käitumist vahelduv tasustamine: juhuslik võit pärast rituaali teeb selle eriti veenvaks. Tagantjärele loodud seos on petlik – pärast võitu omistatakse tähendus sellele, mis võidule eelnes, pärast kaotust otsitakse põhjust rituaali „valest“ sooritamisest. Aju ja riski seostest loe artiklist hasartmängude psühholoogia.
Millal muutub ebausk ohtlikuks?
Rituaal on isiklik komme seni, kuni see ei asenda eelarvet ega kainet otsustamist. Ohumärgid on, kui:
- suurendad panust talismani, numbri, värvi või „õige hetke“ tõttu;
- pead kaotuste jada märgiks, et võit on lähedal;
- jätkad mängimist, sest rituaal „ei ole veel mõjunud“;
- laenad mängimiseks või püüad kaotusi tagasi võita.
Sel juhul tee paus, pane paika summa ja aeg ning kasuta vajadusel enesepiiranguid – vaata lehte vastutustundlik mängimine.
KKK
Kas pokkeris on rituaalidel rohkem mõtet?
Pokker on osaliselt oskusmäng, seega võib rahustav rutiin aidata keskenduda ja tilti vältida. Kaartide jaotust see aga ei muuda.
Kas Halloween või reede, 13. muudab kasiinos midagi?
Ei. Mängu RTP ja juhuarvugeneraator ei sõltu kuupäevast. Ebauskude päritolust loe artiklist Halloweeni ebausud.
Allikad: Wikipedia: Illusion of control; Damisch jt, Psychological Science 2010; Calin-Jageman ja Caldwell 2014; Wikipedia: Superstition.
Hasartmäng on meelelahutus, mitte sissetulekuallikas. Eestis tohib kasiinomänge mängida alates 21. eluaastast. Abi ja nõu leiad lehelt vastutustundlik mängimine.
