Psüühilised võimed ehk meelteväline taju on väidetav võime saada infot ilma tavaliste meelteta – telepaatia, selgeltnägemine, tuleviku ettenägemine ja kaugvaatlus. Kas selgeltnägija võiks aidata loteriil, kasiinos või spordiennustuses võita? Siit leiad, mida USA valitsuse Stargate’i programm ja teaduslikud katsed tegelikult näitasid ning miks juhuslikku tulemust ei saa ette „näha“.
- USA uuris kaugvaatlust luure jaoks 1972–1995; sõltumatu hinnangu järel programmi ei jätkatud, sest tulemusi peeti luuretööks liiga ebausaldusväärseks.
- Mitu sõltumatut kordusuuringut ei kinnitanud Daryl Bemi 2011. aasta ettenägemisefekti; 2023. aasta eelregistreeritud uuring kordas tema esimest katset.
- James Randi paranormaalsete võimete auhinnaväljakutses (1964–2015) ei olnud ühtegi edukat taotlejat.
- Lood „ennustatud“ võitudest põhinevad valikulisel mälul – ebaõnnestunud ennustusi keegi ei jutusta.
Mis on psüühilised võimed?
Psüühiliste võimete ehk meeltevälise taju (ESP, extrasensory perception) all mõeldakse väidetavat võimet saada infot ilma viie tavapärase meeleta:
- telepaatia – teise inimese mõtete tajumine;
- selgeltnägemine – varjatud või kaugel asuva info tajumine;
- prekognitsioon – tuleviku ettenägemine;
- kaugvaatlus (remote viewing) – kaugel asuva objekti kirjeldamine ainult meele abil.
Hasartmängu kontekstis tähendaks see võimet ette teada loto võidunumbreid, ruletikuuli pesa või diileri kaarte. Teaduslikult usaldusväärset tõendit nende võimete olemasolu kohta ei ole.
Lood ennustatud võitudest
Ajakirjandusest leiab lugusid inimestest, kes nägid võidunumbreid unes, said selgeltnägijalt „vihje“ või külastasid õnnetoovaks peetud paika. Tais otsitakse loteriinumbreid näiteks pühapaikadest ja puudelt. Eestis on selgeltnägijad jõudnud ka teleekraanile saatega „Eesti selgeltnägijate tuleproov“ – see on meelelahutusformaat, mitte kontrollitud katse.
Selliste lugude probleem on valikuline mälu. Kui miljonid inimesed mängivad unes nähtud või „ette aimatud“ numbritega, langevad mõnel neist numbrid paratamatult loosimisega kokku. Nende lugu jõuab uudistesse, ülejäänute oma mitte. Statistikas nimetatakse seda ellujäänu kallutatuseks: näeme ainult neid, kellel „läks täppi“.
Stargate: USA valitsuse kaugvaatlusprogramm
Külma sõja ajal uuris USA, kas kaugvaatlust saaks kasutada luures. Katsed algasid Stanfordi Uurimisinstituudis (SRI), kus neid juhtisid füüsikud Russell Targ ja Harold Puthoff. Programm kandis aastate jooksul mitut nime – Gondola Wish, Grill Flame, Center Lane, Sun Streak – ja tuntuim neist on Stargate.
| Aasta | Sündmus |
|---|---|
| 1972 | Kaugvaatluse katsed algavad SRI-s, rahastajad on CIA ja kaitsestruktuurid. |
| 1977 | Fort Meade’is luuakse armee üksus, mis koolitab kaugvaatajaid. |
| 1995 | CIA tellib sõltumatu hinnangu (AIR). Kaugvaatluse tulemusi peetakse luuretööks liiga ebajärjekindlaks ja ebausaldusväärseks ning programmi ei jätkata. |
| 2017 | CIA avaldab Stargate’i dokumendid veebis (CREST-arhiiv). |
Hinnangus osalesid statistik Jessica Utts, kelle arvates olid osa laboritulemusi tõend psüühilise võime kohta, ja psühholoog Ray Hyman, kes leidis, et järeldus on ennatlik ja tulemusi ei olnud sõltumatult korratud. Kokku kulus programmile umbes 20 miljonit dollarit.
Mida näitasid teaduslikud katsed?
- Bemi ettenägemiskatsed (2011). Psühholoog Daryl Bem avaldas mainekas ajakirjas üheksa katset, mis tema sõnul näitasid tuleviku ettenägemist. 2012. aastal kordasid Stuart Ritchie, Richard Wiseman ja Chris French üht neist katsetest – efekti ei leitud. Samal aastal avaldasid Galak ja kolleegid seitse kordust, ka need ei leidnud tõendeid.
- Eelregistreeritud kordus (2023). Kekecs ja kolleegid kordasid Bemi esimest katset mitmes laboris, kaasates ülesehitusse eri seisukohtade esindajad, sh Bemi. Õigeid arvamisi oli 49,89% (juhuslik tase 50%, Bemil 53,07%) – algset efekti ei korratud.
- Randi väljakutse (1964–2015). Skeptik James Randi pakkus 1964. aastast auhinda igaühele, kes tõestab kokkulepitud tingimustel paranormaalset võimet; 1996. aastast oli auhind miljon dollarit. Umbes tuhandest taotlejast ei olnud ükski edukas.
Kaugvaatluse pooldajad on väitnud, et sellega saab ennustada ka toorainehindu või spordi tulemusi. Selliseid väiteid esitatakse peamiselt uurijate endi aruannetes; sõltumatud kordused ei ole püsivat eelist näidanud.
„Kolmas silm“ ja kehavälised kogemused
Käbinääre on väike ajunääre, mis toodab melatoniini ja aitab reguleerida unerütmi. Esoteerilises kirjanduses nimetatakse seda „kolmandaks silmaks“, mis võtaks vastu psüühilisi sõnumeid – teaduslikud tõendid selle kohta puuduvad.
Kehaväline kogemus on paljudele inimestele tõeline ja seda on seostatud une, ärevuse, teatud ajupiirkondade stimuleerimise ja surmalähedaste kogemustega. 2014. aasta AWARE uuringus paigutati võimaliku ülalt vaatamise kontrollimiseks osa ruumidesse peidetud sihtpildid. Kaks patsienti, kes kirjeldasid täpseid nägemis- või kuulmiskogemusi, viibisid aga ruumides, kus neid sihtpilte polnud, seega ei saanud nende puhul sihtpildi äratundmist kontrollida. Kogemus on inimese jaoks tähendusrikas, kuid see ei tõesta, et teadvus saaks koguda infot väljaspool keha.
Mida see mängijale tähendab?
- Juhuslikku tulemust ei saa ette teada. Loterii loosimine, ruleti keerutus ja slotimängu juhuarvugeneraator on sõltumatud sündmused.
- Ära maksa „ennustuse“ eest. Teenused, mis müüvad võidunumbreid, „kindlaid“ spordivihjeid või ülimeelelisi strateegiaid, on sageli pettus – vt petuskeemid hasartmängudes.
- Sisetunne ei ole eelis. Tugev tunne, et „nüüd tuleb võit“, on tavaline kontrolliillusioon, mitte info – loe ka artiklit ebausk ja hasartmängud.
- Abivahendid on keelatud. Eesti hasartmänguseadus keelab õnnemängus kasutada abivahendeid, mis annavad eelise või takistavad tulemuse juhuslikkust (HasMS § 34 lg 5).
KKK
Kas selgeltnägija saab ennustada loto võidunumbreid?
Ei. Loto loosimine on juhuslik. Kui keegi suudaks numbreid ette näha, oleks seda kontrollitud katses lihtne tõestada – seni pole see õnnestunud. Eurojackpoti peavõidu tõenäosus on 1 : 139 838 160.
Kas unes nähtud numbritega tasub mängida?
Unes nähtud numbrid on sama tõenäolised kui kõik teised. Nendega võib mängida meelelahutuseks, kuid võiduvõimalust need ei suurenda.
Miks tundub, et sisetunne on vahel õige?
Sest tabamused jäävad paremini meelde kui möödalaskmised.
Allikad: Wikipedia: Stargate Project; CIA: Ask Molly; Wikipedia: Feeling the Future; Kekecs jt 2023; Parnia jt 2014 (AWARE); Wikipedia: One Million Dollar Paranormal Challenge; Wikipedia: Extrasensory perception; Riigi Teataja: hasartmänguseadus.
Hasartmäng on meelelahutus, mitte sissetulekuallikas. Eestis tohib kasiinomänge mängida alates 21. eluaastast, loteriid alates 18. eluaastast. Abi ja nõu leiad lehelt vastutustundlik mängimine.
