Filmides mängivad mereröövlid tekil täringut ja panevad kaardimängus mängu aardekaarte. Ajalooallikate pilt on teistsugune: paljud piraadilaevad keelasid raha peale mängimise üldse ära. Siit leiad, mida piraadid tegelikult mängisid, mida ütles piraatide koodeks ja millised piraadilood on legend.
- Piraadid mängisid kaarte ja täringut nagu teisedki tolle aja meremehed.
- Bartholomew Robertsi laevaartiklite kolmas punkt keelas kaartide ja täringutega raha peale mängimise.
- Saaki ei mängitud välja – selle jagamine oli artiklites täpselt reguleeritud.
- Maetud aarded ja plangult merre kõndimine on suures osas hilisema ilukirjanduse looming.
Kes olid piraadid?
Piraadid ehk mereröövlid röövisid laevu ja rannikuasulaid ilma riigi loata – selle poolest erinesid nad kaaperdajatest, kellel oli valitsuse luba vaenlase laevu rünnata. Nn piraatluse kuldajastu Kariibi merel, Atlandi ookeanil ja India ookeanil jäi umbes aastatesse 1650–1730. Sellest ajast pärinevad kuulsaimad nimed: Blackbeard, Bartholomew Roberts, Anne Bonny ja Mary Read.
Milliseid mänge meremehed mängisid?
17.–18. sajandi laevaelu oli üksluine ja kitsas, seepärast sobisid mängud, mis ei vajanud peale kaardipaki või täringute muud varustust. Tolle aja Inglismaal olid levinud näiteks täringumäng hazard – tänapäeva crapsi eelkäija – ja kaardimäng brag, pokkeri sugulane. Milliseid mänge konkreetsetel piraadilaevadel mängiti, selle kohta on allikaid vähe.
Piraadid tulid enamasti kaubalaevadelt või sõjalaevastikust, nii et nende harjumused olid samad mis tavalistel madrustel. Siin kirjeldatud mänge mängisid ka teised tolle ajastu meremehed.
Piraatide koodeks: miks hasartmäng oli keelatud
Paljudel piraadilaevadel olid kirjalikud laevaartiklid – reeglid, millega iga meeskonnaliige pidi nõustuma. Need määrasid saagi jagamise, hüvitised vigastuste eest ja karistused.
Tuntuim näide on Bartholomew Roberts ehk Black Bart. Kapten Charles Johnsoni 1724. aasta raamatu „A General History of the Pyrates“ järgi kõlas tema artiklite kolmas punkt: „Keegi ei tohi mängida kaarte ega täringuid raha peale.“ Põhjus oli praktiline – võlad ja tülid kaardilaua taga võisid laeval, kus kõik olid relvastatud, kiiresti vägivallaks muutuda.
Robertsiga seostatakse üle 400 kaaperdatud aluse, kuigi enamik neist olid väikesed kalapaadid. Ta hukkus 10. veebruaril 1722 lahingus Lopezi neeme juures. Säilinud on ka teiste kaptenite, näiteks George Lowtheri artikleid.
Saagi jagamine: reeglid, mitte hasartmäng
Populaarne kujutlus, et piraadid mängisid saagi omavahel välja, ei ole ajalooliselt kinnitatud. Vastupidi – saagi jagamine oli artiklite kõige täpsemini reguleeritud osi.
| Robertsi meeskonnas | Osa saagist |
|---|---|
| Kapten ja kvartmeister | 2 osa |
| Tüürimees, pootsman ja kahurimeister | 1,5 osa |
| Teised ohvitserid | 1,25 osa |
| Teised meeskonnaliikmed | 1 osa |
Eraldi olid kokku lepitud hüvitised vigastuste eest, näiteks käe või jala kaotamise korral. Oma aja kohta oli süsteem üllatavalt võrdne – kaubalaevadel ja sõjalaevastikus läks suurem osa tulust omanikele ja ohvitseridele.
Kuulsad piraadid – fakt ja legend
Tabelit saab küljele kerida →
| Piraat | Aeg | Mida teatakse | Täpsustus |
|---|---|---|---|
| Edward „Blackbeard“ Teach | u 1680–1718 | kasutas hirmuäratavat välimust teadlikult vastaste heidutamiseks | tema hasartmänguharjumuste kohta usaldusväärsed allikad puuduvad |
| Anne Bonny ja Mary Read | tabati 1720 | kaks tuntumat naispiraati, seilasid koos „Calico Jack“ Rackhamiga | lood nende kaardimänguõhtutest ei põhine allikatel |
| Henry Morgan | u 1635–1688 | Walesist pärit kaaperdaja, rüüstas 1671. aastal Panamat, sai hiljem Jamaica asekuberneriks | endisest mereröövlist sai piraatluse vastu võitleja |
| William Kidd | hukati 1701 | peitis 1699. aastal osa saagist Gardinersi saarele | aare kaevati välja ja saadeti tõendina Inglismaale |
Piraatide müüdid ja tegelikkus
| Väide | Hinnang |
|---|---|
| Piraadid matsid aardeid maha | Peamiselt müüt. Tuntuim tõsielu näide on Kidd. Enamasti kulutati saak kiiresti ja see koosnes sageli tavalistest kaupadest: riidest, suhkrust, tubakast ja nahkadest. |
| Vange sunniti plangult merre kõndima | Pigem müüt. Dokumenteeritud juhtumeid on väga vähe ja need pärinevad hilisemast ajast. Levinumad karistused olid piitsutamine ja maroonimine ehk üksikule saarele mahajätmine. |
| Silmaklapp ja puujalg | Osaliselt tõsi. Lahingud ja raske töö põhjustasid palju vigastusi ning artiklid nägid ette hüvitisi jäseme kaotuse eest. Silmaklappide tegelik levik on teadmata. |
| Piraatidel oli koodeks | Tõsi. Artiklid olid levinud ja mõned on säilinud tänaseni. |
| Naised ei olnud piraadid | Müüt. Naispiraate oli vähe, kuid nad olid olemas. |
| Piraadid rääkisid „Arrr!“ | Müüt. Piraadiaktsendi populariseeris näitleja Robert Newton 1950. aasta filmis „Aarete saar“. |
Piraaditeema slotimängudes
Piraadid ei leiutanud ühtki tänapäeva kasiinomängu, kuid piraaditeema on slotimängudes väga populaarne: aardekirstud, laevad ja kaardid sobivad hästi boonusfunktsioonide ja aardejahi kujundusega. Tuntud näited on „Pirates’ Plenty“ ja „Ghost Pirates“.
Teema ei muuda mängu matemaatikat. Slotimängu tulemuse määrab juhuarvugeneraator ning tagastusprotsent (RTP) on teoreetiline pikaajaline näitaja, mitte lubadus. Piraadislotte saad proovida mängurahaga lehel slotid.boonused.org (otsi „pirate“). Kui mängid päris panustega, pane eelarve paika enne alustamist.
Kuulsad piraadifilmid
| Film | Aasta |
|---|---|
| „Kapten Blood“ | 1935 |
| „Kapten Kidd“ | 1945 |
| „Aarete saar“ | 1950 |
| „Goonies“ | 1985 |
| „Hook“ | 1991 |
| „Kariibi mere piraadid: Musta Pärli needus“ | 2003 |
| „Kariibi mere piraadid: Salazari kättemaks“ (sarja 5. osa) | 2017 |
Suur osa piraatide romantilisest kuvandist – maetud aarded, aardekaardid ja plangul kõndimine – pärineb filmidest ja hilisemast ilukirjandusest, mitte kuldajastu allikatest.
KKK
Kas piraatluse kuldajastu piraadid mängisid pokkerit?
Ei. Pokker kujunes välja alles 19. sajandi alguses Ameerika Ühendriikides, ammu pärast piraatluse kuldajastut. Piraatidega seostatakse kaardi- ja täringumänge, kuid konkreetsete mängude kohta on allikaid vähe.
Kas Kapten Kiddi aare on leitud?
Gardinersi saarele maetud osa leiti juba 1699. aastal ja saadeti Inglismaale tõendiks Kiddi kohtuprotsessil. Legendid ülejäänud „peidetud aardest“ elavad edasi, kuid kinnitust neile pole.
Kas piraaditeemalistes slotimängudes on parem võita?
Ei. Piraaditeema ei anna mängus eelist. Tulemust mõjutavad mängureeglid ja juhus; RTP kirjeldab teoreetilist pikaajalist tagastust.
Allikad: Wikipedia: Bartholomew Roberts; Wikipedia: William Kidd; Wikipedia: Golden Age of Piracy; Wikipedia: Hazard.
Hasartmäng on meelelahutus, mitte sissetulekuallikas. Eestis tohib kasiinomänge mängida alates 21. eluaastast, totot ja loteriid alates 18. eluaastast. Abi ja nõu leiad lehelt vastutustundlik mängimine.
