Kuidas tunda ära internetipettust?

Internetipettuse tunneb ära kolme ohumärgi järgi: 1) Sinult nõutakse kiiret tegutsemist ja hirmutatakse (nt raha kadumisega); 2) Palutakse sisestada PIN-koode või logida sisse lingi kaudu; 3) Palutakse raha kanda võõrale "turvakontole". Kahtluse korral katkesta alati kõne.

Kas pank või politsei küsib telefoni teel PIN-koode?

Ei. Pank, Politsei ega ükski teine ametiasutus ei palu sul kunagi telefoni teel, SMS-i ega e-kirja kaudu sisestada Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode. Samuti ei palu nad kunagi raha liigutada teistele kontodele.

Mis on levinumad internetipettused Eestis?

Eestis on hetkel kõige levinumad neli skeemi: 1) Petukõned väidetavalt pangast või politseist; 2) Kullerfirmade (Omniva, Itella, DHL) nimel saadetud õngitsussõnumid pakkide kohta; 3) Võltsid investeerimisplatvormid; 4) Armastus- ja tutvuspettused internetis.

Mida teha, kui sain kahtlase sõnumi paki kohta?

Ära kliki sõnumis olevale lingile, isegi kui saatja nimi tundub õige. Petturid kasutavad linke, mis viivad panga sisselogimist imiteerivale lehele, et varastada sinu andmeid. Kontrolli paki infot alati otse kullerfirma ametlikust äpist või kodulehelt.

Internetipettused: 4 levinud skeemi ja kuidas end kaitsta

<br />

Telefoni- ja internetipettused: Kuidas tunda ära ohtu ja kaitsta oma raha?

Me elame ajastul, kus telefon või arvuti on justkui meie kodu välisuks. Kahjuks on selle ukse taga üha sagedamini ootamas kutsumata külalised. Kaasaegsed internetipettused ei ole enam vigases eesti keeles kirjutatud e-kirjad Nigeeria printsidelt. Täna on tegemist organiseeritud kuritegevusega, mis ründab meid seal, kus me end kõige turvalisemalt tunneme – meie oma nutiseadmetes.

⚠️

KULDREEGEL: Kuidas hetkega pettus ära tunda?

Pettuse eest kaitsmine ei nõua IT-kraadi. See taandub ühele lihtsale põhimõttele:

❌Ära kunagi sisesta PIN-koode (Smart-ID, Mobiil-ID), kui keegi teine seda palub.
❌Pank ega Politsei ei palu sul kunagi telefoni teel tehinguid tühistada või raha “turvakontole” liigutada.
❌Ära kliki SMS-is või e-kirjas olevatele linkidele, mis paluvad sisse logida.

Kui tekib kahtlus, katkesta kõne ja helista ise oma panga või vastava asutuse ametlikule numbrile.

Levinumad internetipettused ja skeemid Eestis

📞

“Panga” või “Politsei” kõne

Sulle helistatakse ja öeldakse ehmatav uudis: “Teie kontolt prooviti just raha varastada!” või “Teie nimel võeti laenu”. Lahenduseks pakutakse tehingu tühistamist või raha kandmist “turvalisele vahekontole”.

Tegelikkus: See on pettur, kes tahab, et sina ise raha talle saadaksid.

📦

Kulleri ja paki pettused

Saad SMS-i Omnivalt, Itellalt või DHL-ilt: “Teie pakk on peatatud tollis” või “Vajalik on aadressi täpsustamine”. Lingile vajutades avaneb panga sisselogimisele sarnanev leht.

Tegelikkus: Link viib võltslehele, mis varastab sinu paroolid ja PIN-koodid.

📉

Investeerimispettused

Pakutakse uskumatut võimalust teenida kiiresti kasumit krüptorahaga või börsil. Alguses näidatakse “kasumit”, kuid raha välja võtta ei saa.

Tegelikkus: Investeerimisplatvorm on võlts ja raha läheb otse kurjategijate tasku.

💔

Armastus- ja “sõbra” pettused

Võõras võtab internetis ühendust, tekib usaldus või romantiline suhe. Ühel hetkel on tal “hädaolukord” ja ta vajab laenu või lennupileti raha.

Tegelikkus: Inimest pole olemas, see on manipuleerimine emotsioonidega.

Kuidas tunda ära võltsitud e-poodi?

Kuna krediitkaardi andmete sisestamisel ei küsita alati PIN-koode, on võltsitud e-poed üks lihtsamaid viise raha varastamiseks. Enne kaardiandmete sisestamist kontrolli neid nelja ohumärki:

🔗

Kahtlane veebiaadress (URL)

Kas aadress on nike.com või hoopis nike-cheap-shoes-estonia.com? Tuntud brändid ei kasuta kunagi aadressis sõnu nagu “cheap”, “sale” või “outlet” koos riigi nimega.

🏷️

Hinnad on liiga head

Kui 500 € maksev toode on müügil 80 € eest, on see 99.9% tõenäosusega pettus. Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tavaliselt ongi.

🏢

Kontaktandmete puudumine

Vaata lehe jalusesse või “Kontakt” sektsiooni. Kas seal on ettevõtte juriidiline nimi ja aadress? Kui on vaid e-posti vorm, on see suur ohumärk.

📅

Domeeni vanus

Petturite lehed on sageli registreeritud vaid paar nädalat tagasi. Sisesta lehe aadress kontrollimiseks whois.domaintools.com.

Miks ka haritud ja targad inimesed petta saavad?

On levinud eksiarvamus, et internetipettused ohustavad vaid eakaid või tehniliselt kogenematud inimesi. Statistika näitab aga vastupidist – ohvrite hulgas on tippjuhte, IT-spetsialiste ja raamatupidajaid. Miks see nii on?

Hirm ja kiirus lülitavad mõtlemise välja

Petturid tekitavad teadlikult paanikaolukorra (“Sinu raha kaob kohe!”). Kui aju tunneb hirmu, lülitub ratsionaalne mõtlemine välja ja inimene tegutseb instinktiivselt.

Liigne enesekindlus

Targad inimesed mõtlevad sageli: “Mina tunneksin pettuse kohe ära.” See valvsuse langus ongi kurjategijate suurim trump. Me ei kontrolli linke, sest eeldame, et oleme kaitstud.

Tehniline täiuslikkus ja AI

Enam ei saa loota kirjavigadele. Petturid kasutavad tehisintellekti, et kirjutada perfektseid kirju, ning tehnoloogiat, mis paneb telefoninumbri paistma nagu helistaks päriselt “Swedbank” või “Politsei” (number spoofing).

Kuhu pettuse korral pöörduda?

👮‍♂️

Politsei (PPA)

Info ja nõu (24/7): Helista 1247 või kirjuta veebipolitseinikule.
Hädaabi: Helista 112 (ainult vahetu ohu korral).
Kahju korral: Tee avaldus veebis.

Esita avaldus cyber.politsei.ee

🏦

Kodupank

Helista viivitamatult oma panka ja palu kaardid ning ülekanded blokeerida. Kiirus on kriitiline!

Otsi number oma panga kodulehelt.

🔗

RIA (CERT-EE)

Kui leidsid kahtlase veebilehe või said õngitsuskirja, edasta see Riigi Infosüsteemi Ametile.

Raporteeri lehest siin

📖

Politsei juhised

Loe detailset juhendit selle kohta, kuidas end kelmide eest kaitsta ja millal kuhu pöörduda.

Loe juhendit

Jaga seda infot oma lähedastega. Teadlikkus on parim kaitse.

Telefoni- ja internetipettused: Praktiline teejuht enesekaitseks