Eesmärgi saavutamine: 12 sammu igasuguse eesmärgi seadmiseks

Eesmärgi saavutamine ei sõltu ainult tahtejõust. See on oskus, mida saab õppida: selge soov, täpne sõnastus, ausalt hinnatud takistused ja konkreetne plaan. Selles juhendis käime läbi 12 sammu, mis sobivad igasuguse eesmärgi seadmiseks – olgu see karjäär, tervis, raha või isiklik projekt.

Eesmärkide seadmine aitab sul otsustada, kuhu oma aega ja energiat suunata. Samas ei vii iga kirja pandud soov tulemuseni: paljud eesmärgid jäävad pooleli, sest need on liiga ähmased, neil puudub tähtaeg või pole mõeldud sellele, mis teel ette tuleb. Selle juhendi 12 sammu viivad sind soovist ja usust eesmärgi kirja panemise, lähtepunkti määramise, takistuste ettenägemise, plaani koostamise ja järjepideva tegutsemiseni.

Juhend on üldine eesmärgi seadmise raamistik. Kui sinu eesmärk on seotud aasta algusega, loe ka meie juhendit uusaastalubaduste pidamisest, kus keskendume just jaanuaris antud lubaduste ellu viimisele.

Mis on eesmärkide seadmine?

Eesmärkide seadmine on protsess, mille käigus sõnastad soovitud tulemuse, muudad selle konkreetseks ja mõõdetavaks, määrad tähtaja ning jagad selle väiksemateks tegevusteks. Hea eesmärk vastab küsimustele: mida täpselt tahan saavutada, mille järgi ma edu mõõdan, mis ajaks ja milliste sammudega. Eesmärgi saavutamine tähendab nende sammude järjepidevat elluviimist ja plaani kohandamist, kui olud muutuvad.

12 sammu ülevaade

1. Selgita välja, mida sa päriselt tahad
2. Usu, et eesmärk on saavutatav
3. Kirjuta eesmärk üles
4. Määra oma lähtepunkt ja tee eesmärk SMART-iks
5. Sõnasta, miks sa seda tahad
6. Sea tähtaeg ja vahe-etapid
7. Tuvasta takistused ette
8. Määra kindlaks vajalikud teadmised ja oskused
9. Leia, kelle abi vajad
10. Koosta plaan kui–siis reeglitega
11. Visualiseeri targalt
12. Ära anna alla – aga tea, millal suunda muuta

Mis toimub inimese peas? Loe mõtlemisviiside mitmekesisusest. 📚

1. samm: selgita välja, mida sa päriselt tahad

Eesmärgi seadmine algab isiklikust soovist. Isiklik soov aitab hoida motivatsiooni ja pühendumust ka pikema aja jooksul. Enne eesmärgi ja tegevuskava sõnastamist mõtle seetõttu läbi, mida sa tõeliselt saavutada tahad.

Esimene küsimus, mida endalt küsida, on: “Mis on see, mis paneb mu südame kiiremini põksuma?” Soov võib olla seotud sinu isikliku arengu, karjääri, suhete või mõne pikaajalise unistusega. Oluline on, et see sind motiveeriks ja sinu elu mõjutaks. Nii on lihtsam tegutseda ka takistuste tekkides.

Mõtle, miks see eesmärk on sinu jaoks oluline. Kas see toob su ellu rohkem rõõmu, aitab sul areneda või viib lähemale suuremale unistusele? Vastus aitab luua eesmärgiga isikliku sideme.

Kui tead, mida tahad, on lihtsam valida eesmärki toetavaid tegevusi. Nii väldid ka ahvatlevaid kõrvalteid, mis kulutavad aega ja energiat, kuid ei vii sind soovitud tulemuseni.

Enne järgmisi samme veendu, et eesmärk lähtub sinu enda soovist. See annab eesmärgile tähenduse ja suuna.

---

2. samm: usu, et eesmärk on saavutatav

Teine samm on uskuda, et eesmärk on saavutatav. Eneseusk annab kindlust edasi liikuda ka raskuste korral ning toetab valmisolekut unistuse nimel tegutseda.

Usu jõud

Usk eesmärgi saavutatavusse mõjutab su mõtlemist ja käitumist. See aitab hoida tähelepanu eesmärgil ning näha takistustes võimalust õppida, mitte tingimata põhjust loobuda.

Eneseusk ja motivatsioon

Eneseusk toetab motivatsiooni: kui usud oma võimetesse, on lihtsam alustada, mugavustsoonist välja astuda ja arenguks vajalikke riske võtta.

Visualiseerimine kui vahend usu tugevdamiseks

Visualiseerimine võib aidata eesmärki selgemaks mõelda ja rahuneda, kuid uuringud näitavad, et ainult roosilistes toonides unistamine ei kasvata alati usku ega tegutsemistahet. Psühholoog Gabriele Oettingeni uurimustes seostusid pelgalt positiivsed fantaasiad pigem väiksema pingutusega. Usku tugevdavad paremini varasemad väikesed õnnestumised: kui oled juba mõne vaheetapi läbinud, on sul reaalne põhjus arvata, et suudad ka järgmise. Seepärast alusta sammudest, mis on piisavalt väikesed, et saaksid need kindlalt ära teha. Lühikese visualiseerimise harjutuse rahunemiseks leiad Peaasi.ee lehelt.

Usu ja tegutsemise vaheline seos

Usk võib aidata alustada, kuid tulemuse loob tegevus. Pane paika järgmine konkreetne samm ja tee see ka siis, kui enesekindlus pole veel täielik.

Kahtlus ei tähenda, et eesmärk on vale. Kasuta seda signaalina, et vaadata üle järgmine samm, vajalikud oskused ja see, kellelt saad abi küsida.

---

3. samm: kirjuta eesmärk üles

Kirjuta eesmärk ühe selge lausena üles. See sunnib sind täpsustama, mida sa tahad saavutada, ja annab hiljem võimaluse tulemust mõõta.

Eesmärgi konkretiseerimine

Eesmärgi üleskirjutamine sunnib mõtteid täpsustama ja eristama konkreetset eesmärki üldisest soovist. Kirjalik eesmärk on ka kokkulepe iseendaga, mille juurde saad hiljem tagasi tulla.

Meeldetuletuse ja motivatsiooni allikas

Igapäevaste kohustuste keskel võib eesmärk meelest minna. Nähtaval kohal olev kirjalik eesmärk tuletab meelde, mida tahad saavutada ja miks alustasid.

Keskendumine ja sihikindlus

Kirja pandud eesmärk ja konkreetsed tegevussammud aitavad keskenduda. Need toimivad kaardina, mis teeb teekonna arusaadavamaks ja vähendab ebakindlust.

Edasimineku jälgimine

Kirjaliku eesmärgi abil saad jälgida edusamme ja märkida läbitud vaheetappe. Väikeste võitude tähistamine annab rahulolu ja motivatsiooni jätkata.

Praktilised näpunäited eesmärgi kirjapanemiseks

• Ole võimalikult konkreetne: Määratle, mida tahad saavutada, mis ajaks ja kuidas kavatsed seda teha.
• Kasuta positiivset sõnastust: Kirjuta oma eesmärgid üles viisil, mis peegeldab positiivset tulemust.
• Hoia eesmärk nähtaval kohal: Aseta see kohta, kus näed seda iga päev ja saad endale oma sihti meenutada.

Kirjalik eesmärk ei taga tulemust, kuid muudab järgmiste sammude, tähtaegade ja edusammude jälgimise lihtsamaks.

---

4. samm: määra oma lähtepunkt ja tee eesmärk SMART-iks

Määra oma lähtepunkt. Vaata, millised ressursid, oskused ja teadmised on sul juba olemas ning mida pead veel arendama või hankima. Aus lähtepunkt aitab seada realistlikke ootusi ja koostada toimiva plaani.

Isikliku inventuuri tegemine

Tee isiklik inventuur: analüüsi oma tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Mõtle, millised senised oskused ja kogemused aitavad eesmärki saavutada ning millised valdkonnad vajavad arendamist.

Realistliku lähtepositsiooni hindamine

Hinda oma praegust olukorda ausalt, end ala- ega ülehindamata. Selge arusaam lähtepunktist on järgnevate plaanide alus.

Eesmärgi saavutamise tee kaardistamine

Kui tead, kust alustad, saad kavandada teekonna eesmärgini. See hõlmab konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, asjakohaste ja ajaliselt piiritletud (SMART) eesmärkide seadmist. Lähtepunkti teadmine aitab sul määrata realistlikke vaheetappe ja tähtaegu, mis on vajalikud suurema eesmärgi saavutamiseks.

• S.M.A.R.T.
  • Konkreetne (Specific): Eesmärk peaks olema selge ja konkreetne, et mõista täpselt, mida soovitakse saavutada.
  • Mõõdetav (Measurable): Eesmärk peaks olema mõõdetav, nii et saaks hinnata selle saavutamist või edenemist.
  • Saavutatav (Achievable): Eesmärk peaks olema realistlik ja saavutatav, võttes arvesse ressursse, oskusi ja ajalisi piiranguid.
  • Asjakohane (Relevant): Eesmärk peaks olema seotud suurema visiooni või eesmärgiga ning olema oluline ja mõttekas.
  • Ajaliselt piiritletud (Time-bound): Eesmärk peaks olema seotud kindla tähtajaga või ajaraamistikuga, et säilitada fookus ja suunata tegevusi.

Motivatsiooni ja enesekindluse kasvatamine

Lähtepunkti hindamine võib suurendada motivatsiooni: märkad, mida oled juba teinud, ja saad sellest enesekindlust. Piirangute tunnistamine aitab omakorda valida arenguks jõukohased sammud.

Pane kirja praegune olukord, olemasolevad ressursid ja suurimad takistused. Nii saad teha plaani tegeliku lähtepunkti, mitte oletuse põhjal.

---

5. samm: sõnasta, miks sa seda tahad

Sõnasta, miks tahad eesmärki saavutada. See põhjus annab tegevusele tähenduse ja aitab jätkata ka siis, kui raskused vähendavad motivatsiooni.

Sügavamate põhjuste avastamine

Uuri, mis sind eesmärgi poole tõmbab: isiklik areng, saavutusvajadus, soov teisi aidata või panustada millessegi endast suuremasse. Selle mõistmine võib nõuda aega ja eneseanalüüsi, kuid annab eesmärgile püsivama tähenduse.

Motivatsiooni allikas

Eesmärgi põhjus aitab raskel hetkel meenutada, miks alustasid. Kui mõistad, miks midagi soovid, on lihtsam ka motivatsiooni langedes järgmine samm teha.

Püsivuse ja visaduse kujundamine

Kui motivatsioon langeb, aitab selgelt sõnastatud põhjus otsustada, kas jätkata, muuta plaani või eesmärgist loobuda. Kirjuta see põhjus üles nii konkreetselt, et saad seda hiljem oma otsuste kontrollimiseks kasutada.

Eesmärgi sügavama tähenduse loomine

Kui mõistad oma soovi põhjust, saab eesmärgist enamat kui üks täidetav ülesanne. See seostub sinu isiklike väärtuste ja elu sihtidega ning annab pingutamiseks lisajõudu.

Hea põhjus ei pea kõlama suurelt. Piisab, kui see on sinu jaoks aus ja aitab valida, millele aega kulutada.

---

6. samm: sea tähtaeg ja vahe-etapid

Sea eesmärgile tähtaeg. Tähtaeg muudab eesmärgi konkreetsemaks ja aitab vältida edasilükkamist. See annab ajaraami, mille järgi oma tegevusi kavandada.

Tähtaja olulisus

Tähtaeg on lubadus iseendale jõuda kindlaks ajaks tulemuseni. See aitab tegevusi planeerida ja järjepidevalt tegutseda, selle asemel et jätta kõik viimasele hetkele.

Realistliku tähtaja seadmine

Tähtaja seadmisel on oluline olla realistlik. Liiga ambitsioonikas tähtaeg võib põhjustada tarbetut stressi ja pettumust, samas kui liiga kaugel asuv tähtaeg võib vähendada kiireloomulisuse tunnet ja viia motivatsiooni languseni. Hea tähtaeg on piisavalt lähedal, et tekitada kiireloomulisuse tunnet, kuid piisavalt kaugel, et võimaldada realistlikku ja saavutatavat edasiminekut.

Tähtaja kasutamine motivatsioonina

Tähtaja abil saad hinnata, kas liigud soovitud tempos. Vahe-eesmärkide saavutamise tähistamine annab motivatsiooni ja enesekindlust edasi liikuda.

Tähtaja kohandamine

Kui algne tähtaeg pole enam realistlik, muuda seda põhjendatult. Vaata üle, milline hinnang osutus valeks, milline vahe-eesmärk jäi täitmata ja mida tuleb uues plaanis teisiti teha.

Tähtaja seadmine praktikas

• Määra kindlaks, millal soovid oma eesmärgi saavutada, ja kirjuta see kuupäev üles.
• Jaota oma eesmärk väiksemateks, haldatavateks sammudeks ja sea igaühele oma tähtaeg.
• Jälgi regulaarselt oma edusamme ja kohanda oma plaani vajadusel, et püsida kursil.
• Tähista iga vahe-eesmärgi saavutamist, et hoida motivatsiooni kõrgel.

Realistlik tähtaeg annab tegevusele struktuuri ja aitab plaanist kinni pidada.

---

7. samm: tuvasta takistused ette

Loetle enne alustamist kolm kõige tõenäolisemat takistust. Iga takistuse juurde kirjuta, kuidas seda ennetad ja mida teed siis, kui see siiski tekib.

Takistuste tuvastamine

Mõtle nii välistele takistustele, nagu raha-, aja- või ressursipuudus, kui ka sisemistele: hirm ebaõnnestumise ees, vähene enesekindlus või motivatsioon. Tunnista ausalt, mis võib sinu teekonda takistada.

Strateegiate väljatöötamine

Otsi igale tõenäolisele takistusele lahendus. Ajapuuduse korral määra eesmärgiga tegelemiseks kindlad ajad; vähese enesekindluse puhul võib aidata mentor või enesearengukoolitus.

Paindlikkus ja kohanemisvõime

Takistused võivad osutuda arvatust suuremaks ja lisanduda võib uusi. Ole valmis plaani kohandama, hoides samal ajal lõppeesmärki silme ees.

Positiivne suhtumine

Positiivsest suhtumisest üksi ei piisa. Takistuse tekkides sõnasta probleem, vali järgmine tehtav samm ja otsusta, millal tulemust uuesti hindad.

Takistuste ületamise näited

• Ajapuudus: Prioriteetide seadmine, ajaplaneerimise oskuste arendamine.
• Rahalised piirangud: Eelarve koostamine, rahaliste vahendite otsimine või säästmine.
• Madal enesekindlus: Enesearengu raamatute lugemine, mentorite otsimine, positiivse mõtlemise harjutamine.
• Motivatsiooni puudumine: Eesmärgi visualiseerimine, väikeste eesmärkide seadmine ja nende tähistamine.

Takistuste ettenägemine aitab raskusteks valmistuda ja valida võtted, millega neist üle saada.

---

8. samm: määra kindlaks vajalikud teadmised ja oskused

Eesmärgi saavutamine nõuab sageli uute teadmiste omandamist ja oskuste arendamist. Määra kindlaks, mida pead juurde õppima, ning vali selle järgi sobivad õppimisvõimalused. Nii saad oma isiklikku ja tööalast arengut kavandada.

Teadmiste ja oskuste hindamine

Võrdle oma praegusi teadmisi ja oskusi eesmärgi nõudmistega. Millised tehnilised, juhtimis- või isiklikud oskused aitaksid sul tõhusamalt edasi liikuda?

Õppimisvõimaluste otsimine

Otsi sobivaid õppimisvõimalusi: veebikursusi, töötubasid, seminare, mentorit, raamatuid või erialavõrgustikke. Digitaalsed õppematerjalid muudavad paljude teadmiste ja oskuste omandamise kättesaadavaks.

Realistliku arengukava koostamine

Koosta arengukava konkreetsete õpieesmärkide ja tähtaegadega. Arvesta oma praeguste kohustustega ning määra, kui palju aega saad iga päev või nädal õppimisele pühendada.

Jätkuv õppimine ja kohanemine

Õppimine jätkub ka pärast esimeste oskuste omandamist. Kohanda arengukava, kui su eesmärgid või vajadused muutuvad, ning kasuta tagasisidet oma õppimise parandamiseks.

Praktilise kogemuse omandamine

Rakenda õpitut päriselus: vabatahtlikus töös, projektides või uutes tööülesannetes. Praktiline kogemus kinnistab teadmisi ja annab tagasisidet sinu arengu kohta.

Uued teadmised ja oskused toetavad praegust eesmärki ning võivad avada võimalusi ka edaspidi.

---

9. samm: leia, kelle abi vajad

Mõtle läbi, kelle abi eesmärgi saavutamiseks vajad. Teiste tugi aitab takistusi ületada, teadmisi saada ja motivatsiooni hoida. Kaasa vajalikud inimesed oma plaani.

Isikliku ja professionaalse võrgustiku hindamine

Vaata oma tuttavate ja tööalaste kontaktide hulgas ringi: kes saaks pakkuda tuge, teadmisi või ressursse? Abiks võivad olla sõbrad, pereliikmed, kolleegid, mentorid ja nõustajad. Praktilise abi kõrval loeb ka emotsionaalne tugi.

Abi küsimine

Abi küsida võib olla raske. Selgita konkreetselt, mida vajad ja kuidas inimese panus sind aitaks, ning küsi, kas tal on võimalik seda pakkuda.

Mentorite ja nõustajate leidmine

Mentorid ja nõustajad saavad oma kogemuste põhjal aidata lõkse vältida ja järgmisi samme valida. Otsi inimesi, kellel on kogemusi sind huvitavas valdkonnas, ning palu neilt juhendamist.

Tugigruppide ja kogukondade kasutamine

Sarnaste eesmärkidega inimesed saavad jagada kogemusi, õppetunde ja ressursse. Sobiva kogukonna võid leida veebifoorumist, kohalikust klubist või erialaliidust; sealt saad tuge ja motivatsiooni jätkata.

Vastastikuse toe süsteemi loomine

Lepi teiste sarnase eesmärgi nimel tegutsejatega kokku, kuidas üksteist toetate ja edenemise kohta küsite. Kokkulepe võib olla ametlik või vaba, kuid peaks olema kõigile kasulik.

Abi küsimine ja vastuvõtmine ei ole nõrkuse märk. Teiste kaasamine võib anda uusi vaatenurki, ressursse ja motivatsiooni.

---

10. samm: koosta plaan kui–siis reeglitega

Koosta plaan, mis ütleb, mida sa järgmisena teed. Lisa tegevused, tähtajad, vajalikud ressursid ja inimene, kellelt saad vajadusel abi küsida.

Eesmärgi konkretiseerimine

Sinu plaan peaks algama eesmärgi selge ja täpse sõnastusega. See aitab tagada, et kõik tegevused ja ressursid on suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Hea eesmärk on spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiritletud (SMART).

Sammude määratlemine

Järgmiseks jaota oma eesmärk väiksemateks, haldatavateks sammudeks. Iga samm peaks olema tegevus, mida saab mõõta ja millel on selge tähtaeg. See aitab muuta suurema eesmärgi saavutamise protsessi hoomatavamaks ja aitab sul jälgida oma edusamme.

Vajalike ressursside tuvastamine

Määratle, milliseid ressursse vajad igal sammul. See võib hõlmata teadmisi, oskusi, rahalisi vahendeid, tööriistu või inimeste tuge. Teades, mida vajad, saad paremini planeerida ja vältida viivitusi.

Takistuste ja lahenduste kavandamine

Lisa plaani varem tuvastatud takistused ja viisid, kuidas nendega toime tulla. Nii saad ootamatuse korral kiiremini otsustada, kuidas jätkata.

Kui–siis plaanid

Üks paremini uuritud võtteid kavatsuse tegudeks muutmisel on nn rakenduskavatsus ehk kui–siis plaan. Selle asemel, et öelda „hakkan rohkem liikuma“, otsusta ette: „Kui on esmaspäev, kolmapäev või reede kell 7.00, siis panen jooksujalatsid jalga ja lähen välja.“ Peter Gollwitzeri ja Paschal Sheerani 2006. aasta metaanalüüs, mis hõlmas 94 uuringut, leidis, et sellised plaanid parandavad eesmärgi saavutamist keskmiselt kuni suurel määral. Kui–siis reegel toimib, sest otsus on juba tehtud ja õige hetk on ette määratud – sa ei pea igal hommikul uuesti motivatsiooni otsima.

Edenemise jälgimine ja plaani kohandamine

Lepi endaga kokku regulaarsed ülevaatused, kus hindad edenemist ja kohandad plaani. Nii saad arvestada muutustega, mida alguses polnud võimalik ette näha.

Plaani visuaalne esitus

Esita plaan soovi korral ajajoone või diagrammina. See aitab hoida ülevaadet tervikust ja järgmistest sammudest.

Hea plaan on konkreetne, kuid muudetav. Vaata see regulaarselt üle ning muuda tegevusi siis, kui tulemused või asjaolud seda nõuavad.

---

11. samm: visualiseeri targalt

Visualiseerimine on kasulik tööriist, kui kasutad seda õigesti. See tähendab oma eesmärgi ja selle saavutamise protsessi ettekujutamist selgelt ja üksikasjalikult. Oluline on aga see, mida täpselt ette kujutad: ainult lõpptulemuse nautimine võib anda meelele petliku tunde, et oled juba kohale jõudnud. Kasulikum on kujutleda ka teekonda – samme, raskusi ja seda, kuidas nendega toime tuled.

Eesmärgi detailne ettekujutamine

Kujutle olukorda, kus oled eesmärgi saavutanud: kus sa oled, kes on sinuga ja mida tunned. Seejärel kujutle tegevusi, mis sind sinna viivad, ja takistusi, mis võivad ette tulla.

Protsessi, mitte ainult tulemuse visualiseerimine

Spordipsühholoogias kasutatakse vaimset harjutamist: sportlane kujutab ette konkreetseid liigutusi ja olukordi, mitte ainult poodiumil seismist. Sama põhimõte sobib igapäevaeesmärkidele. Kujutle, kuidas istud õhtul laua taha õppima, kuidas ütled sõbrale peol „ei, aitäh“ või kuidas reageerid, kui plaan ebaõnnestub. Selline harjutus valmistab sind ette päris olukordadeks ja vähendab hirmu tundmatuse ees.

Igapäevane praktika

Leia iga päev vaikne hetk eesmärgi, tegevuste ja järgmiste sammude ettekujutamiseks. See aitab plaani meeles hoida ja tegutsemiseks valmistuda.

Visualiseerimise ja tegutsemise ühendamine

Ühenda visualiseerimine tegutsemisega: pärast eesmärgi ja teekonna ettekujutamist tee plaanis olev järgmine samm. Vaimne kujutluspilt üksi tulemust ei too.

Positiivsed ootused vs positiivsed fantaasiad

Gabriele Oettingeni uurimused eristavad kahte asja. Positiivne ootus põhineb kogemusel („olen varem sarnase asjaga hakkama saanud, seega on mul head šansid“) ja see toetab pingutust. Positiivne fantaasia on pelgalt meeldiv unistus soovitud tulemusest – ja see võib hoopis vähendada energiat tegutseda. Seepärast ühenda visualiseerimine alati takistuste läbimõtlemisega (vt 7. sammu WOOP-meetodit) ja konkreetse järgmise sammuga.

Visualiseerimine on kasulik vaimne harjutus, kui see ei jää ainult unistamiseks. Kujutle nii tulemust kui ka teekonda koos takistustega – ja astu seejärel järgmine konkreetne samm.

---

12. samm: ära anna alla – aga tea, millal suunda muuta

Otsustavus ja püsivus on tõepoolest mis tahes eesmärgi saavutamise võtmetegurid. Püsi plaani juures, kuni see on põhjendatud, ja vaata regulaarselt üle, kas eesmärk on endiselt oluline ja saavutatav. See põhimõte ei tähenda lihtsalt raskuste talumist, vaid ka võimet kohaneda, õppida ja kasvada igast olukorrast, mis sinu teele satub.

Otsustavuse jõud

Otsustavus tähendab kindlat otsust jätkata oma eesmärgi poole püüdlemist, hoolimata takistustest ja väljakutsetest. See on sisemine lubadus endale, et jätkad oma unistuste ja eesmärkide nimel töötamist, isegi kui olukord muutub keeruliseks. Otsustavus aitab sul mitte loobuda esimeste takistuste ilmnedes.

Püsivuse tähtsus

Püsivus tähendab järjepidevust ja visadust, isegi kui edu ei ilmne kohe. See on võime hoida fookust ja jätkata edasiliikumist, isegi kui progress tundub aeglane või olematu. Püsivus aitab ületada ajutisi ebaõnnestumisi ja näha neid õppimisvõimalustena, mitte põhjustena alla anda.

Takistustest õppimine

Ebaõnnestumine annab infot, kui analüüsid põhjust ja teed selle põhjal parema järgmise otsuse. Selle asemel, et näha takistusi teel, vaata neid sammudena oma arengu redelil.

Paindlikkus ja kohanemisvõime

Püsivuse juures on oluline ka paindlikkus. See tähendab valmisolekut kohandada oma lähenemist, kui esialgne plaan ei toimi. Võime olla paindlik ja kohanduda uute olukordadega on oluline, et leida uusi lahendusi ja jätkata edasiliikumist oma eesmärgi suunas.

Kuidas end tegutsema aidata

Motivatsiooni languse jaoks tee ette lihtne plaan: meenuta eesmärgi põhjust, vähenda järgmine ülesanne võimalikult väikeseks ja alusta kindlal ajal. Nii ei sõltu tegutsemine ainult tujust.

Millal on targem suunda muuta?

„Ära kunagi anna alla“ on hea motivatsioonilause, kuid mitte absoluutne reegel. Uuringud eesmärkidest loobumise kohta (nt Carsten Wroschi töörühm) viitavad, et inimesed, kes suudavad saavutamatust eesmärgist lahti lasta ja energia uuele eesmärgile suunata, tunnevad end sageli paremini kui need, kes klammerduvad. Küsi endalt ausalt:

• Kas eesmärk on endiselt minu jaoks oluline või ajan seda taga ainult sellepärast, et olen sellesse juba palju panustanud? (See on uppunud kulu lõks – juba tehtud kulutused ei tohiks määrata tulevasi otsuseid.)
• Kas olud on muutunud nii, et eesmärk pole enam realistlik?
• Kas saan eesmärki kohandada – väiksemaks teha, tähtaega pikendada või teist teed valida?

Kohandamine või loobumine ei ole läbikukkumine, kui teed selle teadlikult ja võtad õppetunnid kaasa. Kuidas vigadest ja ebaõnnestumistest päriselt õppida, loe meie artiklist „Põru paremini: kuidas muuta oma vead võitudeks“.

Kogukonna toetus

Ümbritse end inimestega, kes jagavad sinu sihte ja toetavad su eesmärke. Nad saavad pakkuda julgustust, nõu ja abi, kui seda vajad.

Otsus raskuste korral jätkata aitab püsivust hoida. See ei garanteeri edu, kuid teekonnal õppimine võib olla sama väärtuslik kui eesmärgi saavutamine ise.

---

Kokkuvõte: eesmärgi saavutamise kontrollnimekiri

Enne alustamist kontrolli, kas eesmärk on piisavalt selge, mõõdetav ja sinu enda jaoks oluline:

Iga väljakutse on võimalus õppida ja iga ebaõnnestumine annab infot, mida järgmisel korral teisiti teha. Ümbritse end toetavate inimestega, tee väikseid samme järjepidevalt ja vaata oma plaan regulaarselt üle. Eesmärgi saavutamise väärtus ei peitu ainult lõpptulemuses, vaid ka selles, mida teel õpid.

---

KKK: eesmärkide seadmine ja saavutamine

Kuidas eesmärki õigesti seada?

Sõnasta eesmärk konkreetselt ja mõõdetavalt, sea sellele tähtaeg ja jaga see väiksemateks sammudeks. Abiks on SMART-kriteeriumid: konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiritletud. Mõtle läbi ka peamised takistused ja see, mida nende ilmnemisel teed.

Mis on SMART-eesmärk?

SMART on lühend ingliskeelsetest sõnadest Specific, Measurable, Achievable, Relevant, Time-bound. Näiteks „hakkan rohkem säästma“ asemel on SMART-eesmärk „säästan järgmise 6 kuu jooksul 100 eurot kuus, kandes selle palgapäeval kohe säästukontole“.

Kas eesmärkide kirja panemine tõesti aitab?

Jah, kuid mitte imeväel. Gail Matthewsi uuringus õnnestus kõige paremini neil, kes lisaks kirja panemisele sõnastasid tegevussammud, jagasid neid sõbraga ja andsid iga nädal aru. Kuulus „Yale’i 1953. aasta eesmärkide uuring“ on aga väljamõeldis.

Mis on WOOP-meetod?

WOOP (Wish, Outcome, Obstacle, Plan) on psühholoog Gabriele Oettingeni meetod: sõnasta soov, kujutle parimat tulemust, leia peamine sisemine takistus ja koosta „kui–siis“ plaan selle ületamiseks. Meetod ühendab positiivse mõtlemise realistliku takistustega arvestamisega.

Miks jäävad eesmärgid sageli saavutamata?

Levinumad põhjused on ähmane sõnastus, liiga suur esimene samm, tähtaja puudumine, takistuste alahindamine ja see, et keegi ei küsi edusammude kohta. Sageli on eesmärk ka kellegi teise ootus, mitte enda tõeline soov.

Mitu eesmärki korraga seada?

Parem on keskenduda ühele kuni kolmele olulisele eesmärgile korraga. Mida rohkem eesmärke, seda rohkem konkureerivad need sinu aja, energia ja tähelepanu pärast.

Millal on õige eesmärgist loobuda?

Kui eesmärk ei ole enam sinu jaoks oluline, olud on muutunud nii, et see pole realistlik, või jätkad ainult juba tehtud panuse tõttu (uppunud kulu lõks). Enne loobumist proovi eesmärki kohandada – teha väiksemaks, pikendada tähtaega või valida teine tee.

Mille poolest erineb eesmärk uusaastalubadusest?

Uusaastalubadus on sageli üldine kavatsus, mis antakse kindlal kuupäeval. Eesmärk on konkreetne, mõõdetav ja tähtajaga ning selle võib seada igal ajal. Kuidas jaanuaris antud lubadusi päriselt pidada, loe artiklist uusaastalubaduste elluviimisest.

---

Veel lugemist

• Probleemide lahendamise aabits – kuidas takistusi süsteemselt lahendada
• Vigadest õppimine – kuidas ebaõnnestumisest kasu lõigata
• Kuidas uusaastalubadused tegelikult ellu viia
• Inimese mõtlemisviiside mitmekesisus
• Stressi ümbermõtestamine – kui eesmärgi poole püüdlemine tekitab pinget
• Eelarve koostamine – kui sinu eesmärk on rahaline