Kodanikupalk ja tehisintellekt: katsed, tulemused ja Eesti

Kodanikupalk ja tehisintellekt: miks see küsimus on 2026. aastal tagasi

Tehisintellekt muudab tööd kiiremini kui ükski varasem tehnoloogia. Kui masin suudab kirjutada, tõlkida, arveid töödelda ja klientidega vestelda, tekib loogiline küsimus: millest inimesed elavad, kui osa töökohti kaob? Üks enim arutatud vastuseid on kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek – regulaarne rahasumma, mida riik maksab igale inimesele sõltumata sellest, kas ta töötab.

Idee kõlab paljudele kas utoopia või ohtliku rahapaiskamisena. Tegelikult on kodanikupalka ja sellele lähedasi mudeleid viimase kümne aasta jooksul päriselt katsetatud – Soomes, Kenyas, Saksamaal, Iirimaal ja kümnetes USA linnades. Selles artiklis vaatame, mida need katsed tegelikult näitasid, millised on tugevaimad argumendid poolt ja vastu, kuidas kodanikupalka saaks rahastada ning mida see Eesti oludes maksma läheks.

Kui otsid üldisemat pilti sellest, mis tehisintellekt on ja kuhu see liigub, loe meie ülevaadet tehisintellektist, selle võimalustest ja riskidest. Siin keskendume ühele küsimusele: kas AI-ajastu vajab kodanikupalka?

Lühidalt:

Kodanikupalk on kõigile makstav regulaarne ja tingimusteta rahasumma – ilma tulutesti ja tööotsimise kohustuseta.
Katsete põhitulemus: tööhõive mõju on olnud väike (mõnes katses veidi positiivne, mõnes veidi negatiivne), kuid heaolu, vaimne tervis ja majanduslik kindlustunne on paranenud.
Päris kodanikupalka pole ükski riik kehtestanud. Lähim näide on Alaska naftafondi iga-aastane dividend.
Suurim takistus on hind: Eestis läheks 500 € kuus igale täiskasvanule maksma umbes kolmandiku riigieelarve kuludest.
AI on toonud teema tagasi, sest automatiseerimine võib tabada ka kontoritööd, mitte ainult tehaseid.

Mis on kodanikupalk?

Kodanikupalk (ingl universal basic income, UBI) on regulaarne rahaline toetus, mida riik maksab igale kodanikule või elanikule individuaalselt, ilma tulutesti ja ilma kohustuseta tööd teha või otsida. Selle eesmärk on tagada kõigile põhivajaduste katmiseks vajalik miinimum, mis ei kao ära, kui inimene tööle läheb.

Rahvusvaheline põhisissetuleku võrgustik BIEN kirjeldab kodanikupalka viie tunnuse kaudu:

Perioodiline – makstakse korrapäraselt (nt kord kuus), mitte ühekordse summana.
Rahaline – raha, mitte toidutalongid või teenused.
Individuaalne – iga inimene saab ise, mitte leibkond.
Universaalne – kõigile, ilma tulutesti ja vara kontrollita.
Tingimusteta – ei nõua töötamist ega tööotsimist.

Oluline eristus: enamik “kodanikupalga katseid” ei vasta kõigile viiele tunnusele. Tihti makstakse raha ainult töötutele või vähekindlustatud inimestele – siis räägitakse täpsemalt garanteeritud sissetulekust (guaranteed income) või tingimusteta rahasiiretest.

Miks tehisintellekt tõi kodanikupalga tagasi päevakorda?

Automatiseerimine pole uus – robotid on tehastes töötanud aastakümneid. Uus on see, et generatiivne AI ja AI agendid tabavad kognitiivset tööd: tekstide koostamist, andmete töötlemist, klienditeenindust, programmeerimist ja analüüsi. See tähendab, et muutus ei puuduta ainult liinitöölisi, vaid ka kontorit ja keskklassi.

Mõned olulisemad hinnangud:

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hindas 2024. aastal, et umbes 40% maailma töökohtadest on tehisintellektiga kokkupuutes; arenenud riikides ulatub see ligikaudu 60%-ni. “Kokkupuude” ei tähenda automaatselt töökoha kadu – osa ameteid AI täiendab, osa asendab.
Anthropicu juht Dario Amodei hoiatas 2025. aastal, et AI võib kaotada kuni poole algtaseme kontoritöökohtadest ja tõsta töötust lähiaastatel märgatavalt. See on prognoos, mitte fakt, kuid see näitab, et ka AI arendajad ise peavad sotsiaalset kaitset oluliseks teemaks.
OpenAI juht Sam Altman rahastas USA-s üht seni suurimat tingimusteta rahasiirde uuringut (vt allpool), just selleks, et mõista, kuidas inimesed garanteeritud sissetulekule reageerivad.

Loogika on lihtne: kui AI suurendab tootlikkust, aga kasu koguneb peamiselt tehnoloogiaettevõtete omanikele, võib ebavõrdsus kasvada ja keskklass kahaneda. Kodanikupalk on üks võimalik viis jagada automatiseerimise kasu laiemalt. Millised ametid ja oskused täpsemalt muutuvad, oleme kirjutanud artiklis tehisintellekti mõjust tööturule.

Tesla Optimuse ja teiste humanoidrobotite areng lisab pildile ka füüsilise töö: ladu, koristus, logistika ja pikemas plaanis transport. Kui tarkvara-AI ja robootika arenevad samaaegselt, võib muutus tööturul olla laiem kui varasemate tehnoloogiliste murrangute ajal. Samas on ajastus väga ebakindel – paljud prognoosid on varem osutunud liiga optimistlikuks.

Kodanikupalga arutelu ei eelda, et kõik töökohad kaovad. Piisab sellest, et üleminek on kiire ja ebaühtlane – ning et osa inimesi jääb vana ja uue töö vahele.

Kodanikupalga lühiajalugu

Idee on vanem kui arvutid. Thomas Paine pakkus 1797. aastal ilmunud teoses “Agrarian Justice” välja, et iga täiskasvanu saaks maaomandist kogutud fondist ühekordse summa ning vanemad inimesed iga-aastase toetuse. Hiljem on sarnaseid ideid toetanud nii vasak- kui parempoolsed mõtlejad – näiteks majandusteadlane Milton Friedman pakkus välja negatiivse tulumaksu.

Olulisemad verstapostid:

1982 – Alaska: osariik hakkas naftatuludest toidetud fondist maksma igale elanikule iga-aastast dividendi. See kestab tänini.
2016 – Šveits: rahvahääletusel lükati kodanikupalga algatus tagasi – vastu hääletas ligi 77% valijatest.
2017–2018 – Soome: Euroopa esimene riiklik, seadusega korraldatud ja juhuvalimiga kodanikupalga katse.
Euroopa Liit: Euroopa kodanikualgatused tingimusteta põhisissetuleku toetuseks (2013–2014 ja 2020–2022) ei kogunud vajalikku miljonit allkirja.
2020 – COVID-19: pandeemia ajal maksid mitmed riigid, sh USA, inimestele otsetoetusi, mis tõid kodanikupalga arutelu laiemalt avalikkuse ette.
2025–2026 – Iirimaa: kunstnike põhisissetuleku pilootprojekt muudeti püsivaks programmiks.

Suurimad kodanikupalga katsed ja nende tulemused

Allolev tabel koondab tuntumad katsed. Pane tähele, et ükski neist pole “päris” kodanikupalk kogu riigile – need on piiratud rühmadele tehtud katsed, mida ei rahastatud osalejate endi maksudest.

Katse	Kes ja kui palju	Peamine tulemus
Soome (2017–2018)	2000 töötut, 560 € kuus, 2 aastat	Tööhõive kasvas vähe (~6 tööpäeva), heaolu ja kindlustunne paranesid selgelt
Kenya, GiveDirectly (alates 2017/2018)	~200 küla, pikim haru ~22,5 $ kuus 12 aastat	Töötamine ei vähenenud, inimesed liikusid palgatöölt ettevõtlusse
Stockton, USA (2019–2021)	125 inimest, 500 $ kuus	Täistööajaga hõive kasvas saajatel rohkem kui kontrollrühmas
OpenResearch, USA (2020–2023)	1000 inimest, 1000 $ kuus, 3 aastat	Hõive −2 protsendipunkti, −1,3 töötundi nädalas; tööd otsiti valivamalt
Saksamaa (2021–2024)	122 inimest, 1200 € kuus, 3 aastat	Tööturult ei lahkutud, vaimne tervis ja rahulolu paranesid
Iirimaa kunstnikud (2022–2026)	2000 kunstnikku, 325 € nädalas	Rohkem loometööd, parem vaimne tervis; muudeti püsivaks
Alaska dividend (alates 1982)	Kõik elanikud, 1000 $ aastas (2025)	Ainus pikaajaline universaalne makse; summa kõigub fondi tootlusega

Soome: väike tööhõive mõju, suur heaolu mõju

Soome sotsiaalkindlustusamet Kela maksis aastatel 2017–2018 juhuslikult valitud 2000 töötule 560 eurot kuus maksuvabalt ja tingimusteta. Raha jäi alles ka siis, kui inimene tööle läks. 2020. aastal avaldatud lõpptulemuste järgi töötasid kodanikupalga saajad teisel katseaastal keskmiselt umbes 6 päeva rohkem kui kontrollrühm – mõju oli väike. Samas hindasid saajad oma rahulolu, majanduslikku kindlustunnet ja vaimset tervist märgatavalt paremaks ning tundsid vähem stressi ja depressiooni.

Uurijate järeldus oli oluline: paljude töötute jaoks polnud töö leidmise takistus bürokraatia ega rahaline motivatsioon, vaid muud põhjused (tervis, oskused, piirkonna tööturg).

Kenya: maailma pikim kodanikupalga uuring

Heategevusorganisatsioon GiveDirectly koos MIT ja Nobeli preemia laureaadi Abhijit Banerjee meeskonnaga jagas umbes 200 Kenya küla nelja rühma: pikaajaline kodanikupalk (12 aastat), lühiajaline (2 aastat), ühekordne suurem makse ja kontrollrühm. Esimeste tulemuste järgi ei muutunud inimesed laisemaks – töötundide arv ei vähenenud, küll aga liiguti palgatöölt oma väikeettevõtete juurde. Alkoholitarbimine ei kasvanud. Huvitav detail: ühekordne suurem summa tõi kaasa rohkem uusi ettevõtteid kui sama summa väikeste kuumaksetena.

USA: Stockton ja OpenResearch

Californias Stocktonis sai 125 inimest kaks aastat 500 dollarit kuus. Esimese aasta jooksul kasvas täistööajaga töötajate osakaal saajate seas 28%-lt 40%-le, kontrollrühmas 32%-lt 37%-le. Raha andis võimaluse võtta aega töövestluste või praktika jaoks.

Suurema ja põhjalikuma uuringu tegi Sam Altmani toetatud OpenResearch: 1000 madalama sissetulekuga inimest sai kolm aastat 1000 dollarit kuus, 2000-liikmeline kontrollrühm 50 dollarit. Tulemused olid kainestavad: saajad olid kontrollrühmaga võrreldes umbes 2 protsendipunkti väiksema tõenäosusega tööl ja töötasid keskmiselt 1,3 tundi nädalas vähem. Vabanenud aega kasutati osalt lastehoiuks, õppimiseks ja parema töö otsimiseks. Seega: mõju tööle oli olemas, aga tagasihoidlik – mitte “kõik jäävad koju”.

Saksamaa: 1200 eurot kuus kolm aastat

Ühingu Mein Grundeinkommen ja DIW Berliini pilootprojektis sai 122 inimest kolm aastat 1200 eurot kuus, kontrollrühmas oli üle 1500 inimese. 2025. aastal avaldatud tulemuste järgi ei lahkunud saajad tööturult ega vähendanud töötunde, küll aga paranesid rahulolu ja vaimne tervis ning osa inimesi tegi julgemaid otsuseid, nt vahetas töökohta või läks õppima.

Iirimaa: kodanikupalk kunstnikele muutub püsivaks

Iirimaa maksis aastatel 2022–2026 kahele tuhandele kunstnikule 325 eurot nädalas. Hindamise põhjal said kunstnikud rohkem loomingule keskenduda ja nende vaimne tervis paranes; kulu-tulu analüüs hindas iga investeeritud euro tulu ühiskonnale umbes 1,39 euroks. 2026. aastal muudeti skeem püsivaks. See pole universaalne kodanikupalk, vaid sihtrühmale suunatud põhisissetulek.

Alaska: ainus päris universaalne makse

Alaska alaline fond maksab alates 1982. aastast igale elanikule iga-aastast dividendi naftatuludest kogutud fondi tootlusest. Summa kõigub: 2024. aastal oli see umbes 1700 dollarit, 2025. aastal 1000 dollarit. Ära elamiseks sellest ei piisa, kuid see on näide, kuidas ühisest ressursist saadud tulu jagatakse kõigile – mudel, millele viidatakse sageli ka AI-kasumite jagamise arutelus.

Mida katsed näitavad – ja mida mitte

Kokkuvõttes lükkavad katsed ümber kõige levinuma hirmu, et tasuta raha paneb inimesed massiliselt töölt koju jääma. Tööhõive mõju on olnud väike – mõnes katses veidi positiivne, mõnes veidi negatiivne. Peaaegu kõikjal on aga paranenud majanduslik kindlustunne ja vaimne tervis.

Samas on katsetel olulised piirangud, mida ei tasu unustada:

Need pole universaalsed. Raha said sadu või tuhandeid inimesi, mitte terve riik. Ei saa mõõta, mis juhtuks hindade, üürituru või rände mõjuga, kui kõik saaksid raha.
Keegi ei maksnud selle eest makse. Päris kodanikupalk vajaks kõrgemaid makse või teiste toetuste kaotamist – see muudaks ka töötamise motivatsiooni.
Kestus on piiratud. Kui tead, et raha tuleb ainult 2–3 aastat, käitud teisiti kui siis, kui see on eluaegne.
Kontekst erineb. Kenya küla, California linn ja Soome töötu olukord pole omavahel ega Eestiga otse võrreldavad.

Katsed ütlevad üsna kindlalt, kuidas üksikisik raha saades käitub. Need ei ütle, kas riik suudab kodanikupalka pikaajaliselt kõigile maksta.

Kodanikupalga plussid ja miinused

Argumendid poolt	Argumendid vastu
Turvavõrk AI-ajastul – pehmendab töökoha kaotust ja ümberõppe perioodi.	Väga kallis – nõuab suuri maksutõuse või teiste toetuste kaotamist.
Vähem bürokraatiat – pole tulutesti ega keerulisi taotlusi.	Raha ka neile, kes seda ei vaja – jõukad saavad sama summa.
Kaob “toetuselõks” – töötamine ei vähenda toetust, seega tasub alati tööle minna.	Võimalik tööpakkumise vähenemine – eriti kõrgema summa ja kõrgemate maksude korral.
Väärtustab tasustamata tööd – lastehoid, lähedaste hooldus, vabatahtlik töö.	Inflatsioonirisk – eriti üüride puhul, kui pakkumine ei kasva.
Julgustab riske võtma – ettevõtlust, õppimist, töökoha vahetust.	Sihitud abi võib olla tõhusam – puuetega inimesed ja pered vajavad rohkem kui ühtne summa.

Kuidas kodanikupalka rahastada?

Kodanikupalga suurim küsimus pole “kas see on hea”, vaid “kust raha tuleb”. Arutelus on mitu mudelit:

Olemasolevate toetuste asendamine – osa toetusi (nt toimetulekutoetus) koondatakse üheks makseks. Paraku ei kata see üksi kogu kulu.
Kõrgem tulumaks – kodanikupalk ja maks tasakaalustavad teineteist: keskmisest vähem teenijad võidavad, rohkem teenijad maksavad juurde.
Ressursi- või ühisvarafond – Alaska mudel: loodusvarade, maa, sageduste või andmete tulust kogutud fond maksab dividendi.
AI- ja “robotimaks” – maksustada automatiseerimisest või suurte AI-mudelite kasumist saadavat tulu. Idee on populaarne, kuid praktikas on keeruline defineerida, mis on “robot” ja kuidas vältida kasumi viimist madalama maksuga riikidesse.
Negatiivne tulumaks – raha makstakse neile, kelle tulu jääb alla teatud piiri, ja toetus väheneb tulu kasvades järk-järgult. See on odavam kui universaalne kodanikupalk, kuid eeldab tulude jälgimist.

Kodanikupalk Eestis: ajalugu, tänane süsteem ja hind

Eestis on kodanikupalka arutatud juba üle 20 aasta. 2003. aastal pakkus Ege Hirv selle suuruseks 2000 krooni kuus, 2009. aastal propageeris Ahti Mänd 8000-kroonist kodanikupalka, mis leidis toetust ka Eestimaa Roheliste seas. Teema tõusis uuesti esile 2013.–2016. aastal Šveitsi rahvahääletuse ajal ning 2017. aastal seoses Soome katsega. Ükski valitsus pole kodanikupalka Eestis siiski ellu viinud.

Eesti praeguses süsteemis on mõned kodanikupalgaga sarnased elemendid:

Ühtne maksuvaba tulu: alates 2026. aastast on maksuvaba tulu 700 eurot kuus kõigile, sõltumata sissetuleku suurusest (maksuküür kaotati). Palgatulu tulumaksumäär on 22%. See ei ole väljamakse, kuid toimib omamoodi “maksukodanikupalgana” – esimesed 700 eurot on kõigile maksuvabad.
Lapsetoetus on universaalne: 80 eurot kuus esimese ja teise lapse eest ning 100 eurot alates kolmandast lapsest – tingimusteta ja tulutestita.
Toimetulekutoetus on vastupidi tugevalt sihitud: 2026. aasta toimetulekupiir on üksi elavale inimesele 220 eurot kuus ning seda makstakse ainult tulude ja kulude kontrolli järel.

Palju läheks kodanikupalk Eestile maksma?

Tee lihtne arvutus. Eestis elas 2026. aasta alguses umbes 1,36 miljonit inimest, neist ligikaudu 1,1 miljonit täiskasvanut. Kui iga täiskasvanu saaks 500 eurot kuus:

1 100 000 × 500 € × 12 kuud ≈ 6,6 miljardit eurot aastas

Võrdluseks: 2026. aasta riigieelarve kulud on umbes 19,5 miljardit eurot. Kodanikupalk võtaks seega ligikaudu kolmandiku kogu eelarvest.

See on jämedalt lihtsustatud arvutus: osa kulust tuleks tagasi tulumaksu kaudu ja osa toetusi (nt toimetulekutoetus) saaks kaotada. Siiski näitab see, miks kodanikupalk on Eestis pigem pikaajaline arutelu kui lähiaastate reaalne poliitika – eriti ajal, mil riigieelarve on puudujäägis ja kaitsekulud kasvavad.

Alternatiivid kodanikupalgale

Kui täielik kodanikupalk on liiga kallis, siis millised on teised võimalused AI-ajastu üleminekuks?

Osaline kodanikupalk – väiksem summa (nt 100–200 € kuus), mis ei kata elamiskulusid, kuid annab põhikindluse.
Negatiivne tulumaks – toetus ainult madala sissetulekuga inimestele, väheneb tulu kasvades.
Tugevam töötuskindlustus ja ümberõpe – hüvitis koos kohustusliku või tasuta õppega uude valdkonda.
Universaalsed põhiteenused – raha asemel tasuta või odav transport, haridus, tervishoid ja internet.
Lühem töönädal – tootlikkuse kasv jagatakse vaba ajana, mitte ainult kasumina.
Kodanike osalus AI-kasumis – riiklik fond, mis investeerib tehnoloogiaettevõtetesse ja maksab dividendi (Alaska mudel digimajanduses).

Tõenäoliselt ei tule üht imerohtu. Kõige realistlikum on kombinatsioon: paindlikum sotsiaalkaitse, pidev õppimine ja mingi vorm automatiseerimise kasu laiemast jagamisest.

Mida see Sinu jaoks praegu tähendab?

Isegi kui kodanikupalk kunagi tuleb, ei ole see lähiaastatel Eestis tõenäoline. Seega ei tasu oma plaane üles ehitada lootusele, et riik “küll hoolitseb”. Kolm praktilist sammu:

Loo oma turvavõrk. Hoia 3–6 kuu kulude jagu reservi. Kui Sul pole veel isiklikku eelarvet, alusta meie eelarve koostamise juhendist.
Muuda oma töö AI-kindlamaks. Õpi AI tööriistu kasutama oma valdkonnas ja arenda oskusi, mida masin ei asenda kergesti – vt kuidas oma karjääri AI-ajastul kaitsta.
Mitmekesista sissetulekut. AI võib olla ka lisatulu allikas – realistlikke võimalusi leiad artiklist AI-ga raha teenimine.

Kodanikupalk, loteriiunistus ja hasartmängud

Kodanikupalga kriitikute üks levinud hirm on, et “tasuta raha” läheb alkoholile või hasartmängudele. Katsed seda ei kinnita – näiteks Kenya uuringus alkoholitarbimine ei kasvanud ning enamikus katsetes kulutati raha peamiselt toidule, üürile, arvetele ja laste vajadustele. Ometi on selles teemas üks oluline õppetund.

Paljud inimesed, kes tunnevad end tuleviku ees ebakindlalt, otsivad oma “isiklikku kodanikupalka” loteriist, kasiinost või spordiennustusest. See on arusaadav, kuid matemaatiliselt vale suund: hasartmäng ei ole sissetulekuallikas. Kasiinomängudel ja lotodel on sisse ehitatud majaeelis, mis tähendab, et pikas plaanis on mängija oodatav tulemus negatiivne. Erinevust investeerimise ja panustamise vahel selgitame artiklis investeerimine vs hasartmängud.

Kui mängid meelelahutuseks, määra endale kindel mängueelarve, mis ei sõltu Sinu igakuistest põhikuludest, ja kasuta vastutustundliku mängimise tööriistu (sissemakselimiidid, ajalimiidid, enesevälistus). Täpsemalt loe vastutustundliku mängimise nõuannetest. Kui tunned, et mäng on muutunud viisiks rahamuresid lahendada, vaata kasiinosõltuvuse põhjuseid ja abivõimalusi.

Kodanikupalga idee on anda inimesele kindlus. Hasartmäng teeb vastupidist – lisab ebakindlust. Kumbki ei asenda oma eelarvet ja reservi.

AI kui tööriist, mitte müüt

Kodanikupalga arutelu kaldub kergesti kahte äärmusse: “AI võtab kõik töökohad” või “midagi ei muutu”. Mõlemad on pigem popkultuuri kui andmete mõju. Filmid nagu “Terminaator” ja “Matrix” ning tegelased nagu Data sarjast “Star Trek” on kujundanud tehisintellektist peaaegu müütilise pildi.

Pragmaatilisem on käsitleda AI-d kui võimsat tööriista, mille mõju sõltub sellest, kuidas ühiskond seda kasutab ja reguleerib. Ohtude eiramine pole mõistlik – millised riskid AI ohutustestides päriselt ilmnenud on, loe artiklist ohtlik tehisintellekt: 7 märki. Pikema aja stsenaariumeid kuni hüpoteetilise tehisintellekti singulaarsuseni käsitleme eraldi.

Kokkuvõte

Kodanikupalk on idee, mille aeg võib tehisintellekti ajastul tulla – aga mitte tingimata homme. Katsed Soomes, Kenyas, USA-s, Saksamaal ja Iirimaal näitavad, et tingimusteta raha ei muuda inimesi laisaks: tööhõive mõju on väike, kuid heaolu ja kindlustunne paranevad. Samas pole ükski katse vastanud suurimale küsimusele – kuidas maksta kodanikupalka kõigile ja pikka aega, ilma et maksud või inflatsioon selle kasu ära sööks.

Eestis oleks 500-eurone kodanikupalk kõigile täiskasvanutele umbes kolmandik riigieelarvest. Seepärast on realistlikum oodata osalisi samme: paindlikumat sotsiaalkaitset, ümberõpet ja uusi viise automatiseerimise kasu jagamiseks. Seniks on Sinu parim “kodanikupalk” oma reserv, oskused ja mitmekesine sissetulek.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on kodanikupalgal ja toimetulekutoetusel?

Toimetulekutoetus on sihitud: seda makstakse ainult siis, kui pere sissetulek jääb alla toimetulekupiiri, ja see kaob tulu kasvades. Kodanikupalka makstakse kõigile sama summa, sõltumata sissetulekust ja ilma taotluseta, ning see ei kao, kui lähed tööle.

Kas mõnes riigis on kodanikupalk juba kasutusel?

Täielikult universaalset ja ära elamiseks piisavat kodanikupalka pole ükski riik kehtestanud. Lähim näide on Alaska iga-aastane naftafondi dividend (2025. aastal 1000 dollarit). Iirimaal on kunstnikele mõeldud põhisissetulek muudetud püsivaks, kuid see puudutab ainult ühte sihtrühma.

Kas kodanikupalk teeb inimesed laisaks?

Katsete põhjal mitte oluliselt. Soomes tööhõive veidi kasvas, Saksamaal ja Kenyas töötamine ei vähenenud, USA OpenResearchi uuringus vähenes töötamine tagasihoidlikult (umbes 1,3 tundi nädalas). Vabanenud aega kasutati sageli laste eest hoolitsemiseks, õppimiseks ja parema töö otsimiseks.

Kas tehisintellekt muudab kodanikupalga vältimatuks?

Mitte tingimata. See sõltub sellest, kui kiiresti AI töökohti asendab, kui palju uusi ameteid tekib ja kuidas riigid üleminekut toetavad. AI suurendab aga kindlasti survet mõelda sotsiaalkaitse ümber, sest automatiseerimine tabab nüüd ka kontoritööd.

Palju maksaks kodanikupalk Eestis?

Jämeda arvutuse järgi läheks 500 eurot kuus igale täiskasvanule (umbes 1,1 miljonit inimest) maksma ligikaudu 6,6 miljardit eurot aastas. See on umbes kolmandik 2026. aasta riigieelarve kuludest, mis on ligikaudu 19,5 miljardit eurot.

Kas kodanikupalk oleks maksustatav?

See sõltub mudelist. Soome katses oli 560 eurot maksuvaba. Mõnes mudelis on kodanikupalk maksuvaba, kuid muu tulu maksumäär on kõrgem, nii et suurema sissetulekuga inimesed maksavad selle suures osas tagasi.

Mis on negatiivne tulumaks?

Negatiivse tulumaksu korral maksab riik raha neile, kelle sissetulek jääb alla teatud piiri, ja toetus väheneb tulu kasvades järk-järgult. See on odavam kui universaalne kodanikupalk, kuid nõuab tulude jälgimist. Idee populariseeris majandusteadlane Milton Friedman.

Kodanikupalk ja tehisintellekt: kas tingimusteta põhisissetulek on AI-ajastu lahendus?