OSALE CHANZ KASIINO AARDEJAHIS JA VÕIDA SUUREPÄRASEID AUHINDU!
Chanz Aardejaht kampaania jagab kuhjaga auhindu!
Chanz kasiino kutsub kõiki mängijaid osalema põnevas aardejahis! 🏆 Täida igapäevaseid väljakutseid, kogu loosipileteid ja võida rahalisi auhindu. Pealoosimisel on võimalus võita peaauhind summas 200 €! Osale tasuta spinnide varakambri pakkumistes ja naudi auhindade võitmist ilma läbimängimisnõudeta.
Ära jäta võimalust kasutamata – iga päev on uus väljakutse ja uus võimalus võita! 🎉
KUIDAS OSALEDA CHANZ AARDEJAHT KAMPAANIAS
- Chanz Aardejaht kampaania toimub ajavahemikul:
27. detsember 2024 kuni 09. jaanuar 2025 - Tee kampaania jooksul oma Chanz kontole sissemakse ja panusta vähemalt 20 € viimase kahe päeva jooksul, et saada ligipääs Tasuta Spinnide Varakambrisse.
- Täida igapäevaseid ülesandeid, et koguda loosipileteid pealoosimisele.
- Osaled loosimises automaatselt kõigi kogutud loosipiletitega, et võita rahalisi auhindu!
- Kõiki kampaania ülesanded saab täita omale sobivas tempos ja järjestuses, kuid igat ülesannet saab täita vaid 1 kord.
Oled täitnud kõik ülesanded? Sind ootab 10. jaanuaril 50 tasuta spinni, mis lisatakse automaatselt kell 13:00!
Tasuta spinnidest saadud võitudel ja rahalistel auhindadel puuduvad läbimängimisnõuded.
CHANZ AARDEJAHT RAHALISTE AUHINDADE TABEL
| KOHT | AUHIND |
|---|---|
| 1. | 200 € |
| 2. | 100 € |
| 3. | 50 € |
| 4.-20. | 10 € |
Astub aardejahile ja püüa oma osa suurest saagist! 💰✨
KAKS PÕNEVAT LUGU TEEMAL AARDEJAHT
Lisame ka veidi põnevat lugemist, siis on kaks lugu ajaloost, mis on seotud aarete jahtimisega.
California Kullapalavik (1848–1855)
Aasta oli 1848, kui ehitustööline James W. Marshall avastas mitu väikest kullakamakat Sutter’s Millis Californias, mis kuulus Johann August Sutterile. See leid ei jäänud kauaks saladuseks. Kuigi Sutter ja Marshall üritasid kullaleiu asjaolusid varjata, levis uudis kiiresti, tuues piirkonda tuhandeid õnneotsijaid USA idaosast ja kaugemaltki. Järgnevate aastate jooksul saabus California maadele üle 300,000 inimese, mis põhjustas ajaloo ühe suurima rahvasterände ja kullapalaviku.
San Francisco, mis enne kullapalavikku oli väike asula umbes 200 elanikuga, kasvas mõne aastaga 36,000 elanikuni. Kullaotsijad, keda tunti kui “forty-niners” (1849. aasta otsijad), saabusid linnadesse üle maailma, sealhulgas Ameerika Ühendriikidest, Ladina-Ameerikast, Euroopast ja Hiinast.
Kulla kaevandamine oli küll potentsiaalselt tulus, kuid samas väga raske ja ohtlik. Otsijad töötasid pikki päevi jõgede kallastel, kasutades panne ja teisi primitiivseid tehnikaid kulla pesemiseks liivast ja kruusast. Võidujooks kulla järele viis ka mitmete kaevandamismeetodite, sealhulgas hüdraulilise kaevandamise ja süvakaevandamise innovatsioonini.
Kullapalaviku ajastu lõi ka majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid, kuna konkurents ressurssidele oli tihe ja kohalike põlisrahvaste maad said sageli kaevandustegevuse tõttu tõsiselt kahjustatud. Seadusetuse perioodid ja jõukuse kiire kogunemine tõid kaasa ka kuritegevuse kasvu.
Kuigi kullapalavik aegamööda rahunes, oli sellel püsiv mõju Ameerika lääneosa arengule. See ajendas raudtee- ja teedevõrgu laiendamist, mis ühendas uue piirkonna ülejäänud riigiga, ning kujundas Ameerika ajalugu, kultuuri ja majandust tunduvalt.
California kullapalavik jääb Ameerika ajaloo üheks kõige märkimisväärsemaks ja dramaatilisemaks sündmuseks, mis illustreerib inimlikku ambitsiooni ja loodusega vastastikuse mõju dünaamikat.
Heinrich Schliemann ja Trooja aarded (1870–1890)
Heinrich Schliemann, saksa ärimees ja hilisem arheoloog, oli juba noorena lummatud Homeros’e eepostest “Ilias” ja “Odüsseia“. Ta oli veendunud, et need eeposed peegeldavad ajaloolist tõde ja et müütilist Troojat on võimalik leida. Schliemann pühendas end sellele unistusele, kogudes varanduse, mis võimaldas tal asuda Troojat otsima.
1870. aastal alustas Schliemann kaevamisi Türgis asuvas Hissarlikus, mida peeti potentsiaalseks Trooja asukohaks. Tema töömeetodid olid tolle aja kohta uuenduslikud, kuid samas ka kriitikat pälvinud. Schliemann kasutas suuri meeskondi ja eemaldas kiirelt suuri maamasse, mis võimaldas kiiresti jõuda sügavamatele arheoloogilistele kihtidele, kuid hävitas ka palju võimalikku teaduslikku väärtust.
1871. aastal avastas Schliemann Hissarlikus mitmeid kuld- ja hõbeehteid, mida ta nimetas “Priamose aardeks“, veendunult uskudes, et need kuulusid Homeros’e kirjeldatud Trooja kuningale Priamosele. Need leidud olid sensatsioonilised ja sisaldasid kuldmaske, ehteid ja anumaid. Schliemann saatis suure osa leitud esemetest Saksamaale, kus need tekitasid suurt avalikku huvi.
Hoolimata esialgsest entusiasmist, on hilisemad uuringud ja analüüsid osutanud, et mõned Schliemanni leitud esemed võisid tegelikult olla vanemad või nooremad kui Trooja sõda Homeros’e kirjelduses. Lisaks on Schliemanni väide, et Hissarlik on Trooja, tekitanud probleeme, kuigi see on laialdaselt aktsepteeritud. Hissarlik on väike mägi Türgi loodeosas, lähedal Çanakkale linnale ja Dardanellide väinale.
Schliemanni töö oli oluline selle poolest, et see tõi kaasa laialdased edasised uuringud ja aitas kaasa arheoloogia kui teaduse arengule. Tema karjäär jätkus ka pärast Troojat, kui ta tegutses teistes olulistes Vana-Kreeka asupaikades, sealhulgas Mükeenes, kus ta leidis kuulsa “Agamemnoni maski“.
Schliemanni töö ja elu näitavad varajase arheoloogia kirge ja keerukust, tema meetodid ja tõlgendused on aga jätnud püsiva arutelu teadusliku metoodika ja arheoloogia eetika üle.
CHANZ KASIINO KAMPAANIAD
